Komoorid

aastani Komoori Islamiliitvabariik) on saareriik Aafrika idaranniku lähistel India ookeanis Mosambiigi väina põhjaosas asuvas Komooride saarestikus.

Komoori Liit prantsuse Union des Comores komoori Udzima wa Komori araabia اتحاد القمر Ittiḩād al-Qumur
Komooride lipp Komooride vapp
Riigihümn	Udzima wa ya Masiwa
Pealinn	Moroni
Pindala	2034 km²
Riigikeel	prantsuse, komoori ja araabia
Rahvaarv	902 348 (1.01.2022)
Rahvastikutihedus	443,6 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Azali Assoumani
Iseseisvus	6. juulil 1975
SKT	0,649 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	1312 $ (2017)
Rahaühik	frank (KMF)
Ajavöönd	maailmaaeg +3
Tippdomeen	.km
ROK-i kood	COM
Telefonikood	269

Araablased tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر‎ (Juzur al-Qumur), mis tähendab kuu saari.

Komoorid asuvad Aafrika idaranniku lähedal India ookeanis. Aafrika mandril asuvast Mosambiigist lahutab Komooride läänepoolsemat punkti 200 meremiili (370 kilomeetrit). Prantsusmaale kuuluv Mayotte'i saar asub Komoori Liidust kagus. Madagaskar asub Komooridest kagus ja lõunas. Riigist kirdes asub Seišellidele kuuluv Aldabra atoll.

Saared ulatuvad 100 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse ja 180 kilomeetri ulatuses läänest itta. Pikim vahemaa maismaal on Ngazidja saarel 67 kilomeetrit. Riigi rannajoone kogupikkus on 340 kilomeetrit.

 

Komoorid on vulkaaniline saarestik, mis on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel. Riik hõlmab 3 suuremat saart: Ngazidja, Mwali ja Ndzwani saart ning valdavalt Mwali saare lõunaosas asuvat 10 väikesaart ja ühte korallrahu panka (banc Vailleux) Ngazidja saare lähistel. Saarestiku neljas saar Mayotte kuulub Prantsusmaale.

Riigi suurim saar on Ngazidja, pindalaga 1150 km². Ndzwani pindala on 425 km² ja Mwalil 290 km². Igat saart iseloomustab peamiselt kustunud vulkaanidest moodustunud mägine keskosa ja madalam rannikuala. Ngazidja on geoloogiliselt saarestiku noorim saar. Riigi kõrgeim koht on Karthala vulkaan, mis ulatub 2360 meetrit üle merepinna. Viimane vulkaanipurse toimus Komooridel 1977.

Veestik

Komooride pikim jõgi on Mwali saarel asuv M'lembéni jõgi, pikkusega 7 kilomeetrit ja valgalaga 6,8 km². Ndzwani saarel leidub 40 oja, mis kuival aastaajal kuivavad.

Riigi suurim järv on Mwali saarel asuv Dziani Boundouni (pindalaga 0,3 km²). Mwali saarel asub ka Dziani Mlabanda järv (pindalaga 2,2 hektarit). Ndzwani saarel asuvad Dzialandzé järv (5 hektarit) ja Dzia Lautsungua Drindi järv (2 hektarit).

Taimestik

Metsaga on kaetud 2,9% riigi pindalast. Rannikul leidub mangroovimetsi. Komooridel on kirjeldatud 2000 liiki taimi.

Loomastik

Komooridel on tuvastatud 62 liiki liblikaid, kellest 14 on endeemsed.

Komooride vetes asub latimeeria peamisi elupaiku.

Riigis elab 24 liiki roomajaid, kellest 10 liiki on endeemsed.

Komooridelt on kirjeldatud 168 liiki linde, kellest 18 liiki on endeemsed.

Riigis leidub 3 liiki endeemseid käsitiivalisi. Komooridelt on kokku tuvastatud 10 liiki käsitiivalisi. Komoorid on ainus riik peale Madagaskari, kus looduses elab leemurlasi. Riigis elab 2 liiki leemureid: mongos ja Eulemur fulvus.

Looduskaitse

Komooride saari ümbritsevad korallirifid. Dziani Boundouni järv kuulub Ramsari konventsiooni alade nimekirja. 2001 rajati ookeani keskkonna kaitseks Mohéli merepark.

Kliima

Riigis valitseb mereline troopiline kliima. Aasta keskmine ööpäevane temperatuur on +26 °C ja merevee keskmine temperatuur +25 °C. Karthala vulkaani tipul võib temperatuur langeda ka 0 °C. Maist oktoobrini valitseb kuivaperiood ja novembrist märtsini vihmaperiood.

Vihmaperioodil tabavad saari tsüklonid. 1911–1961 tabas Komoore 23 tsüklonit. 2012 olid saartel suured üleujutused.

 

Komoorid on föderaalne presidentaalne vabariik. Riigipea on üheks 5-aastaseks ametiajaks valitav president, kes on ühtlasi valitsusjuht. Presidendi ametikoht roteerub kolme saare vahel. President määrab ametisse ministrid. President valitakse rahvahääletuse käigus ja valimised koosnevad 2 voorust.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele Liiduassambleele, kuhu kuulub 33 liiget. Neist 24 liiget valitakse ametisse otsevalimistel, lisaks määrab iga saar omakorda 3 liiget. Liiduassamblee liikmed valitakse ametisse 5 aastaks. 2015 valimiste tulemusena sai Komooride Arenguliit Liiduassamblees 8, Juwa Partei 7, Komooride Demokraatlik Liikumine 2, Komooride Uuenemise Konventsioon 2, Harmoonilise ja Integreeritud Arengu Alternatiivi Liikumine 1 ja Komoori Kokkuleppe Partei 1 koha.

Riigi praegune põhiseadus kinnitati 23. detsembril 2001. Riigi õigussüsteemi moodustavad islami seadused, prantsuse tsiviilõigus ja tavaõigus. Riigi kõrgemad kohtuorganid on ülemkohus ja konstitutsioonikohus. Ülemkohtusse kuulub seitse ja konstitutsioonikohtusse kaheksa kohtunikku. Riigiusuna kehtib islam.

 

Komoori Liidus on kolm peasaart, mis ümbritsevate väikesaartega moodustavad kolm osariiki. Riigi pealinn ja suurim linn on Moroni. Riigi suuremad linnad on veel Mutsamudu ja Fomboni.

Komooridel toimus viimane rahvaloendus 15. detsembril 2017, mil riigis loendati 758 316 elanikku. Eelmisel rahvaloendusel, mis toimus 2003 loendati riigis 575 660 elanikku. Komoorid on üks suurima rahvastikutihedusega riike Aafrikas. 86% elanikest oli afro-araabia päritolu ja rääkis valdavalt komoori keelt. Enamik rahvastikust paikneb saarte rannikul. Enamik rahvastikust on sunniidid.

Komooride relvajõud jagunevad maaväeks, julgeolekujõududeks, politseiks ja rannavalveks.

Politseisse ja julgeolekujõudude tegevteenistusse kuulub mõlemisse 500 isikut. Riigis puudub ajateenistus.

Komooride teedevõrk hõlmab 880 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 673 kilomeetrit. Riigis kehtib parempoolne liiklus.

Riigis on neli lennuvälja. Riigi peamised sadamad on Moroni ja Mutsamudu.

 

Komooridel on pärast riigi iseseisvumist toimunud 20 riigipööret või riigipöördekatset.

Varaseimaks jäljeks saarte asustusest on 6. sajandist pärinev polüneeslaste ja melaneeslaste asulakoht Nzwanis. Järgnevatel sajanditel asustasid Komooride saari Aafrika idarannikult, Araabia poolsaarelt, Malai saarestikust ja Madagaskarilt pärit meresõitjad.

Islam jõudis Komooridele araabia kaupmeeste kaudu. 1503 saabusid Komooridele Portugali meresõitjad, kuid saari nad ei koloniseerinud. 1793 asusid malagassid saari kasutama orjakaubanduseks. 1841 hõivas Prantsusmaa Komoori saarestiku. 1886 muutusid saared Prantsusmaa protektoraadiks, millest 1910 moodustati Mayotte'i koloonia, mis omakorda liideti 1912 Madagaskariga.

Kohalikud valitsejad olid saartel loonud väikeriigid, nagu Bambao, Intsandra, Mitsamihuli, Bajini, Hambu, Washili ja Hamahame sultanaadid Ngazidjal, Nzwani sultanaat ja Mwali sultanaat.

Komoori Liit kuulutas 6. juulil 1975 välja iseseisvuse. Erandi moodustas Mayotte'i saar, mis otsustas jääda Prantsusmaa asumaaks. 3. augustil 1975 toimus riigi esimene riigipööre, kui prints Said Muhamed Jaffar tagandas ametist president Ahmad Abdullah. Jaanuaris 1976 tagandas kaitseminister Ali Solih omakorda ametist Jaffari.

Komooride poliitika võtmekujuks kujunes Prantsusmaa palgasõdur Bob Denard, kes osales ajavahemikul augustist 1975 kuni 1995 riigis toimunud riigipööretes ja riigipöördekatsetes. Denard oli 1978–1989 Komooride presidendi Abdullah kaardiväe ülem.

1997 puhkenud rahutustes lõid Mwali ja Ndzwani Komoori Liidust lahku ja tahtsid uuesti Prantsusmaa asumaaks saada. Prantsusmaa vastuseisu tõttu kuulutasid mõlemad saared end iseseisvaks. 2000 saavutati kokkulepe Komooride ühtsuse säilitamiseks.

2002 muudeti põhiseadust, et tagada riigi demokraatlikum areng. 2006 toimunud presidendivalimised olid riigi ajaloos esimene rahumeelne võimuvahetus.

2001 kuulutas Nzwanil välja saare iseseisvuse kolonel Muhammad Bacar. Märtsis 2008 tungisid Aafrika Liidu väed Nzwanile ja Bacar põgenes kiirpaadiga Mayotte'ile.

Alates 2016 on riigi president Azali Assoumani.

30. novembril 2010 kirjutasid Eesti peaminister Andrus Ansip ja Komooride välisminister Fahmi Said Ibrahim Liibüa pealinnas Tripolis alla diplomaatiliste suhete sõlmimise lepingule kahe riigi vahel.

 

Komooridel kehtib islami haridussüsteem. Kõrgharidust annavad Komooride ülikool ja De Patsy ülikool.

Komoorid on islamiriik, mille kultuuri mõjutab islam. Riigis leidub sadu mošeid. Rahvuspühad on valdavalt seotud islami pühadega.

1989 rajati Komooride rahvusmuuseum.

Riigi meedia on valitsuse kontrolli all. Riigis ilmub ajaleht Al-Watwan ja tegutseb raadiojaam.

Komooride sportlased võistlesid esimest korda 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Riigi suurim staadion on 2000 pealtvaatajat mahutav Stade Said Mohamed Cheikhi staadion.

• 2002. aasta Komooride presidendivalimised
• 2006. aasta Komooride presidendivalimised
• Komooride riigipeade loend