Rein Maran: Eesti filmioperaator ja -režissöör

september">13. septembril 1931 Tartus) on eesti filmioperaator ja -režissöör.

Ehkki ta on väga laia ampluaaga filmimees, on ta suurimat tunnustust pälvinud oma loodusfilmidega.

1972. aastal lõpetas ta Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi teadusfilmi operaatorina.

Rein Maran oli aastail 1952–1956 vangis nõukogudevastases noorteorganisatsioonis osalemise pärast.

1967. aastast töötas ta Tallinnfilmis, hiljem Eesti Telefilmis. Tema eestvõttel^[viide?] asutati 1964. aastal fotogrupp Stodom ja 1989 Tallinna Fotoklubi.

Aastail 1989–1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees.

1996. aastast on ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis kultuuriteaduskonna filmi ja video õppetooli õppejõud.

Paljud tema loodusteemalised filmid kajastavad vähem või rohkem ka rahvapärimusi. Marani filmiloomingut on kasutatud ka teiste režissööride mängu- ja dokumentaalfilmides.

Rein Marani abikaasa Margit Maran on paljude tema loodusfilmide monteerija ja toimetaja.

Rein Maranil on pojad Tiit Maran (s 1959, bioloogiadoktor), Uko Maran (s 1966, filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal), Timo Maran (s 1975, biosemiootika doktor ja luuletaja) ja Arbo Maran (s 1985) ning tütar Kärt Maran (s 1980, tootedisainer ja ehtekunstnik).

• 1984 – Eesti NSV suur looduskaitsemärk
• 1986 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1987 – Eesti NSV riiklik preemia
• 1991 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
• 1996 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (filmilooming)
• 2000 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2008 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2011 – PÖFFi elutööpreemia