Aafrika Liit

Liidu eesmärgiks on tagada Aafrikas demokraatia, inimõigused ja jätkusuutlik majandus ning integreerida Aafrika riike majanduslikult ja poliitiliselt.

Aafrika Liit on mõeldud olema tõhusam organisatsioon kui Aafrika Ühtsuse Organisatsioon. Integratsiooni tulemuste seas näeb liit muu hulgas ühtset valuutat, ühtseid kaitsejõudusid ja riiklikke institutsioone. Kavas on rajada ühine keskpank ja kohus.

Organisatsiooni põhikirjas on põhimõtetena sätestatud riikide suveräänsus, olemasolevate piiride austamine, inimõiguste austamine, Aafrika solidaarsus, koostöö koordineerimine ning vastutus sõja ja näljahäda vastu võitlemise eest. Erinevalt Aafrika Ühtsuse Organisatsioonist pole sätestatud siseasjadesse mittesekkumist. Aafrika Liidul on rahu- ja julgeolekunõukogu, mis sanktsioneerib jõu kasutamise.

2004. aastast alates tegutseb Aafrika Liidu rahuvalvemissioon Dārfūris, liit on osalenud ka mitmetel teistel rahuvalvemissioonidel oma kontinendil, nt Burundis (kevadel 2003), Elevandiluurannikul ja Sudaanis.

Aastal 2003 sõlmiti korruptsioonivastane lepe.

Aafrika Liidu peakorter on Addis Abebas (Etioopias), kus riikidel on alalised esindajad (suursaadikud), ja selle tähtsaim võimuorgan on Aafrika Liidu Assamblee (tippkohtumine). Panaafrika Parlament pidas esimese istungjärgu septembris 2004. Afrika Liitu juhib esimees, kelle ametiaeg on 1 aasta ja kelleks on mõne liikmesriigi riigipea või valitsusjuht. Organisatsiooni igapäevatööd korraldab peasekretär. Esimene peasekretär oli endine Elevandiluuranniku välisminister Amara Essy.

Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidu juures Paul Teesalu astus ametisse 22. aprillil 2013.

Aafrika Liit hõlmab peaaegu kõiki Aafrika riike. Maroko lahkus Aafrika Ühtsuse Organisatsioonist 1984. aastal protestiks Lääne-Sahara liikmeks võtmise vastu ega astunud Aafrika Liitu. 2009. aastal peatati Madagaskari liikmesus, 2012. aastal Mali ja Guinea-Bissau liikmesus.

Aastal 2008 peatati Guinea liikmesus, 2009. aastal Eritrea liikmesus ning 2010. aastal Nigeri liikmesus, kuid nende liikmesus hiljem taastati. Nigeri liikmesus peatati taas 2023. aasta 22. augustil.

29. juulil 2011 sai liidu 54. liikmeks Lõuna-Sudaan.

• 2008–2009 Jakaya Kikwete (Tansaania)
• 2009–2010 Mu‘ammar al-Qadhdhāfī (Liibüa)
• 2010–2011 Bingu wa Mutharika (Malawi)
• 2011–2012 Teodoro Obiang Nguema Mbasogo (Ekvatoriaal-Guinea)
• 2012–2013 Yayi Boni (Benin)
• 2013–2014 Hailemariam Desalegn (Etioopia)
• 2014–2015 Mohamed Ould Abdel Aziz (Mauritaania)
• 2018–2019 Paul Kagame (Rwanda)
• 2019–2020 ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī (Egiptus)
• 2020–2021 Cyril Ramaphosa (Lõuna-Aafrika Vabariik)
• 2021-2022 Félix Tshisekedi
• 2022–2023 Macky Sall (Senegal)
• 2023–2024 Azali Assoumani (Komoorid)