Hiroshima

Asub Honshū lõunaosas.

Hiroshima
jaapani 広島市 Hiroshima-shi
Hiroshima kindlus
Hiroshima lipp Hiroshima embleem
Pindala	905 km²
Elanikke	1 198 021 (1.02.2021)
Koordinaadid	, 132° 27′ E

Hiroshima asutati 1589. aastal tasandikule Seto kaldal.

  Pikemalt artiklis Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile

 

Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof on läinud ajalukku esimese ja seni viimase korrana, mil inimkonna ajaloos on kasutatud tuumarelva. Hiroshima muutus 6. augustil 1945 Ameerika Ühendriikide heidetud tuumapommi tõttu praktiliselt olematuks.

Tuumapomm (koodnimega Little Boy 'väike poiss') heideti linnale 9500 meetri kõrguselt ameeriklaste sõjalennukilt Enola Gay. Ligi 600 meetri kõrgusel maapinnast plahvatanud Little Boy – 64 kilogrammi rikastatud uraani sisaldanud ja kokku 4400 kg kaalunud tuumapomm – hävitas nelja kilomeetri raadiuses olnu kümne sekundiga. Plahvatuse epitsentrist poole kilomeetri raadiusesse jäänud inimesed hukkusid silmapilkselt. Radiatsioon kergitas maapinna temperatuuri 5000 kraadini, mistõttu inimesed tuhastusid. Kokku põrmustas Little Boy umbes 13 ruutkilomeetri suuruse ala Hiroshimast.

Tol ajal elas Hiroshimas umbes 280 000–290 000 elanikku ja lisaks 43 000 sõdurit. Tuumapommi plahvatus ja sellega kaasnenud lööklaine tapsid eri andmetel kohe 75 000–90 000 inimest. Linna 76 000 ehitisest hävis 70 000, hävisid ka haiglad ja esmaabipunktid ning ravimeid praktiliselt ei olnud. Pool tundi pärast tuumapommiplahvatust kerkis Hiroshima kohale tume pilv, millest hakkas sadama musta vihma, mis oli eluohtlik ja radioaktiivne. Enamik ellujäänutest kannatas kogu elu põletushaavade ja kiiritusest põhjustatud haiguste tõttu. Nädalate jooksul pärast tuumapommi suri radioaktiivsusest tingituna veel 30 000 inimest ning 1945. aasta lõpu andmetel oli surnuid juba 140 000. Hilisematel aastakümnetel suri veel kümneid tuhandeid inimesi. Kiirgus mõjutas rasedaid, kelle lapsed sündisid kas surnuna või surid esimestel eluaastatel, osa lapsi sündis vigasena. Hiroshimasse saadetud abitöötajad said kiirgusdoosi ning ka neist paljud haigestusid kiiritushaigusse.

Veel teise maailmasõja alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid vältida. Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennuväed üha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest. 1945. aasta suvel valitses sõjatandril olukord, kus Saksamaa oli juba alistunud, ent Jaapan võitles meeleheitlikult ameeriklastega, kes kaotasid Jaapani lähiümbruse saarestikku vallutades tohutu hulga mehi. Mida lähemale nad Jaapanile jõudsid, seda suuremaks kaotused kasvasid. Peamine strateegiline küsimus Ameerika Ühendriikide värske presidendi Harry Trumani ees oli see, kas rünnata ja vallutada Jaapan mööda maad ja saada seeläbi tohutute kaotuste osaliseks või vältida kaotusi tuumapommi kasutamisega. Tuumapommi kasutamist sõjas nähti niinimetatud šokistrateegia elemendina. Selleks, et sundida Jaapan kapituleeruma, oli vaja jaapanlasi vapustada hirmsa šokiga, mis näitaks Ameerika Ühendriikide võimet hävitada vajadusel kogu keisririik. Truman langetas 26. juulil 1945 otsuse kasutada Jaapani vastu tuumapommi, kuna Jaapan lükkas tagasi Potsdami deklaratsiooni ja keeldus liitlastele kapituleerumast.

Tuumapommi heitmine oli oluliseks mõjuteguriks nii Jaapani alistumisel liitlasvägedele kui ka üldiselt teise maailmasõja lõppemisele. Tuumapommide heitmine pani alguse tuumarelvade ajastule. See väljendus algul Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelises võidurelvastumises, kuid hiljem kujunes tuumarelva omamine ka teiste riikide enesekaitsemehhanismiks.

• Nagasaki
• Hiroshima rahumemoriaal
• Hiroshima Rahukivi Ühing