Kelvin

See artikkel räägib ühikust; jõe kohta vaata artiklit Kelvini jõgi.

Kelvini määratlemisel on aluseks võetud Boltzmanni konstandi ${\displaystyle k}$ fikseeritud arvväärtus 1,380 649 · 10^–23 väljendatuna ühikutes J · K^–1 ehk kg · m² · s^–2 · K^–1, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud Plancki konstandi ${\displaystyle h}$, valguse kiiruse ${\displaystyle c}$ ja tseesium-133 sageduse ${\displaystyle \Delta \nu _{\text{Cs}}}$ alusel.

1 kelvin vastab termodünaamilise temperatuuri niisugusele muutusele, mis kaasneb termilise energia muutusega 1,380 649 · 10⁻²³ džauli võrra.

Kelvini temperatuuriskaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur. Absoluutsel skaalal saab temperatuurinäit olla ainult positiivne. Selle skaala võttis 1851. aastal kasutusele inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin).

Kelvini temperatuuriskaala kraad on väärtuselt võrdne Celsiuse skaala kraadiga: 1 K = 1 °C. Seega temperatuuri ${\displaystyle T}$  muutus väljendatuna kelvinites võrdub arvuliselt temperatuuri t muutusega Celsiuse kraadides:

${\displaystyle {\frac {\Delta T}{1\,{\text{K}}}}={\frac {\Delta t}{1\,^{\circ }{\text{C}}}}.}$ 

Temperatuur ${\displaystyle T}$  Kelvini skaalal ja temperatuur ${\displaystyle t}$  Celsiuse skaalal on omavahel seotud järgmiselt:

${\displaystyle T}$  [K] = t [°C] + 273,15; näiteks temperatuurile ${\displaystyle t}$  = 30 °C vastab absoluutsel skaalal 30 + 273,15 = 303,15 K
${\displaystyle t}$  [°C] = ${\displaystyle T}$  [K] − 273,15; näiteks temperatuurile ${\displaystyle T}$  = 300 K vastab Celsiuse skaalal 300 – 273,15 = 26,85 °C

Enne 1967. aastat kasutati kelvini (tollal nimetati seda Kelvini kraadiks) tähisena °K.

• Temperatuur
• Absoluutne temperatuur
• Celsiuse skaala
• Fahrenheiti skaala