Nsv Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus (1954–1960); (1982–1991)
Третье главное управление КГБ СССР (vene keeles)
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Peavalitsus (1960–1983)
Третье управление КГБ СССР (vene keeles)

Tegevuse lõpetanud	1991
Eesmärk	vastuluure
Peakorter	Moskva
Tegevuspiirkond	NSV Liidu relvajõud
Emaorganisatsioon	NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

Aastatel 1954–1960 kandis asutus nimetust NSV Liidu MN RJK Kolmas Valitsus; aastatel 1960–1983 NSV Liidu MN RJK ja NSV Liidu RJK Kolmas Peavalitsus ning aastatel 1982–1991 uuesti NSV Liidu RJK Kolmas Valitsus.

NSVL Kolmandale (Pea)valitsusele allunud vastuluure ja isikkoosseisu lojaalsusega Nõukogude riigikorrale tegelesid Kolmandale Peavalitsusele allunud valitsuste, osakondade ja allüksuste kohta kasutati üldistavalt nimetust eriosakond.

Juhid

• 17. märts 1954 – 12. juuni 1959, kindralleitnant Dmitri Leonov, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 3. Valitsuse ülem;
• 12. juuni 1954 – 5. veebruar 1963, kindralmajor Anatoli Guskov (ГУСЬКОВ Анатолий Михайлович), NSV Liidu MN ja RJK 3. Valitsuse ja Peavalitsuse ülem;
• 19. veebruar 1963 – 23. veebruar 1966, kindralmajor/kindralleitnant Ivan Fadeikin (ФАДЕЙКИН Иван Анисимович), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
• 23. veebruar 1966 – 24. juuli 1967, kindralleitnant Georgi Tsinev (ЦИНЕВ Георгий Карпович), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
• 15. september 1967 – 16. juuli 1970, kindralmajor/kindralleitnant, Vitali Fedortšuk (ФЕДОРЧУК Виталий Васильевич), NSV Liidu MN ja RJK 3. Peavalitsuse ülem;
• 4. september 1970 – november 1973, kindralmajor Ivan Ustinov, NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
• veebruar 1974 – 14. juuli 1987, kindralleitnant/kindralpolkovnik, Nikolai Dušin (ДУШИН Николай Алексеевич), NSV Liidu MN ja RJK ja NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ja Valitsuse ülem;
• 14. juuli 1987 – 9. november 1990, kindralleitnant Vassili Sergejev (СЕРГЕЕВ Василий Степанович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem;
• november 1990 – august 1991, viitseadmiral Aleksandr Žardetski (ЖАРДЕЦКИЙ Александр Владиславович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem;
• 15.–22. oktoober 1991, kindralmajor, Juri Bulõgin (БУЛЫГИН Юрий Емельянович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem.

Organisatsioon

Eriosakonna keskasutuse, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse organisatsioon:

• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsuse parteikomitee,
• 1. Valitsus, tegeles NSV Liidu Kaitseministeeriumi, operatiiv-tšekistliku teenindamisega;
• 2. Valitsus, tegeles NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabiga;
• 3. Valitsus, tegeles GRU ehk Kindralstaabi 2. osakonnaga;
• 4. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude maavägedega;
• 5. valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude merevägedega,
• 6. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude õhujõududega;
• 7. Valitsus, tegeles NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee Piirivalvevägedega;
• 8. Valitsus, tegeles miilitsa ja NSV Liidu SMi allasutuste (kinnipidamisasutused, tuletõrje, tsiviilkaitse jne) kontrolliga;
• 9. Valitsus, tegeles NSV Liidu raketivägedega;
• 10. Valitsus, tegeles NSV Liidu tuumajõududega;
• 11. Valitsus, tegeles NSV Liidu tsiviillennundusega;
• 12. Valitsus, tegeles Moskva sõjaväeringkonnaga.

RJK Kolmanda Valitsuse tegevus

• Augustis 1946 peeti Austrias NSV Liidu RJM-i Keskväegrupi Vastuluurevalitsuse poolt kinni NSV Liidu Keskväegrupi Staabi Luurevalitsuse Raadiodivisjoni 26-aastase tõlgi Konstantin Puzõrjovi (Константин Пузырев), kes tegi kaastööd ameeriklastega;

Nõukogude sõjalise vastuluure juhid

• 1918, Mihhail Kedrov (Кедров, Михаил Сергеевич) (1878–1941), Erakorralise Komisjoni eriosakonna ülem
• 1918–1921, Feliks Dzeržinski, Erakorralise Komisjoni ja eriosakonna ülem
• 1921–1924, Vjatšeslav Menžinski (1874–1934), Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Salajas-Operatiivvalitsuse eriosakonna ülem
• 1924–1927 Artur Artuzov (АРТУЗОВ (ФРАУЧИ) Артур Христианович) (1891–1937)
• 1927–1931 Jan Olski (ОЛЬСКИЙ (КУЛИКОВСКИЙ) Ян Каликстович) (1898 – 27. november 1937), kohakaasluse alusel OGPU Vastuluureosakonna ülema tööga;
• 6. august – 17. november 1931 Georgi Prokofjev (ПРОКОФЬЕВ Георгий Евгеньевич ) (1895 – 14. august 1937)
• 1931–1934 ja 1937 Vladimir Kurski (КУРСКИЙ Владимир Михайлович) (1897 – 8. juuli 1937)
• 1934–1936 Mark Gai (ГАЙ (ШТОКЛЯНД) Марк Исаевич) (1898 – 20. juuni 1937)
• 1936 Izrail Leplevski (ЛЕПЛЕВСКИЙ Израиль Моисеевич) (1896 – 28. juuli 1938)
• 1936–1937 Lev Mironov (МИРОНОВ (КАГАН) Лев Григорьевич) (1895 – 29. august 1938)
• kohusetäitja 1937–1938 Aleksandr Minajev-Tsihanovski (МИНАЕВ-ЦИХАНОВСКИЙ (ЦИКАНОВСКИЙ, ЦЕКАНОВСКИЙ, ЦЕХАНОВСКИЙ) Александр Матвеевич (Шая Мошкович)) (1888 – 25. veebruar 1939).
• 1938 Nikolai Nikolajev-Žurid (НИКОЛАЕВ-ЖУРИД Николай Галактионович) (1897 – 6. veebruar 1940)
• 1938 Vsevolod Merkulov (МЕРКУЛОВ Всеволод Николаевич) (1895 – 23. detsember 1953)
• 1938–1939 Vladimir Dekanozov (ДЕКАНОЗОВ Владимир Георгиевич) (1898 – 23. detsember 1953)
• 1939 Trofim Kornijenko (КОРНИЕНКО Трофим Николаевич) (1906–1971)
  • veebruar–juuli 1941, divisjonikomissar Anatoli Mihhejev, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 3. Valitsuse ülem
  • veebruar–juuli 1941, divisjonikomissar А. Petrov, NSV Liidu Sõjalaevastiku Kaitse Rahvakomissariaadi 3. Valitsuse ülem
• 1941–1943 ja 1953–1956 Pjotr Fedotov (1910–1963) (ФЕДОТОВ Пётр Васильевич) (1901–1963)
• 1941–1943, Viktor Abakumov, SARKi eriosakondade valitsuse ülem
• 1943–1946, Viktor Abakumov, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsuse SMERŠ ülem;
• mai 1946 – november 1947 kindralleitnant Nikolai Selivanovski, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem ja RJM ministri asetäitja;
• november 1947 – jaanuar 1951 N. Koroljov, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem;
• jaanuar 1951 – veebruar 1952 J. Jedunov, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem;
• veebruar 1952 – juuni 1953 kindralpolkovnik S. Gogolidze NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem ja RJM ministri 1. asetäitja;
• juuni 1953 – märts 1954 Dmitri Leonov, NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Peavalitsuse ülem;

Nimetused läbi aegade

• Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorralise Komisjoni eriosakond;
• Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Salajas-Operatiivvalitsuse eriosakond (juunikuus 1922. reorganiseeriti senine SOV eriosakond: Vastuluureosakonnaks ja eriosakonnaks);
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. Valitsus;
  • NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 3. Valitsus, 1941. aasta veebruarist juulini;
  • NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi 3. Valitsus, 1941. aasta veebruarist 1942. aasta jaanuarini
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. osakond, 1941. aasta veebruarist 1942. aasta juulini
• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakondade Valitsus, 17. juuli 1941 – 1943. aasta aprill
• NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ, 1943–1946;
• NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi Vastuluure Peavalitsus, 1946;
• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. Peavalitsus, 1946–1953;
• NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Peavalitsus, 1953;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus, 1954–;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Valitsus

1918. aastal moodustati VK(b)P KK büroo otsusega 19. detsember 1918 Nõukogude võimule alluva, kuid vägivaldselt võimu haaranud bolševikele mittelojaalse Venemaa Keisririigi sõjaväelaskonna kontrolliks Venemaa KP liikmete kontrolli all Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni koosseisus Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva tšekaa eriosakond (Особый отдел ВЧК при СНК РСФСР).

Eriosakonna esialgseteks ülesanneteks oli sõjaväes oli Venemaa Keisririigi sõjaväe baasil ja Punakaardi loodava uue revolutsioonilise tööliste ja Talupoegade Punaarmee ohvitserkonna lojaalsuskontroll ning sõjategevuse käigus valgekaartlastega sõjasaladuste kaitsmine. Eriosakonnad loodi Venemaa kodusõja rinnete, sõjaväeringkondade, laevastike, armeede, flotillide ja kubermangutšekaade koosseisus.

  Pikemalt artiklis Venemaa kodusõda (1917–1923)

Venemaa kodusõja rinnetel moodustati Punaarmee juures esimesed rinde tšekaa 15. novembril 1918, mille esimeheks määrati G.I. Bruno (Г. И. Бруно) ning 7. novembril nimetati rinde ja rindele alluvate väeosade tšekaad Lõunarinde eriosakonnaks.

• 8. detsembril 1918, Lõunarindest eraldatud Kaspia-Kaukaasia rinde juurde moodustati 9. detsembril Kaspia-Kaukaasia rinde eriosakond, mille esimeheks määrati Karlis Grasis (Грасис Карл Янович);
• Idarinde eriosakonna ülem Gleb Boki (1919)
• Turkestani rinde eriosakonna ülem Gleb Boki (1919–1920)
• Kagurinde eriosakonna ülem Nikolai Skrõpnik
• Kaukaasia rinde eriosakonna ülem G.A. Rusanov; Nikolai Skrõpnik (1919–1920); Karl Lander (1920);
• Edelarinde eriosakonna ülem Vassili Mantsev
• Lõunarinde eriosakonna ülem Vassili Mantsev (1920)
• Läänerinde eriosakonna ülem Filipp Medeved (1919)
• 3. armee eriosakonna ülem G.A. Rusanov (1918); Timofei Samsonov (1919);
• 5. armee eriosakonna ülem Ivan Pavlunovski; Matvei Berman;
• 8. armee eriosakonna ülem A. Levin (hilisema nimega Lev Belski)
• 12. armee eriosakonna ülem Zinovi Katzneskon (Кацнельсон) (1920)
• 15. armee eriosakonna ülem Jan Berzin

• 1920. aasta aprillis moodustati tšekaa eriosakonnas luuretegevuseks välismaal Välisosakond (Иностранный отдел (ИНО)), millest 1920. aasta detsembris moodustati iseseisev tšekaa osakond.
• 1920. aasta augustis allutati tšekaa eriosakonnale posti-telegraafikorrespondentsi sõjaline tsensuur. 13. oktoober 1921 allutati sõjaline tsensuur tšekaa Informatsiooniosakonnale.

Tšekaa Salajas-operatiivvalitsuse eriosakond

14. jaanuaril 1921 moodustati Tšekaa Salajas-operatiivvalitsus, mille koosseisu liideti kõik operatiivosakonnad, sh eriosakond.

• Juhtkond Vjatšeslav Menžinski, asetäitja Genrih Jagoda, ülema abi Artur Artuzov.
• 13. spetsjaoskond, vastuluure Soome, Eesti, Leedu, Läti, Poola ja Rumeenia vastu, ülem P. Eidukevitš.
• 14. spetsjaoskond, vastuluure idamaades, ülemad M. Kalužki, Solomon Mogilevski.
• 15. spetsjaoskond, vastuluure Suur-Entente (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Põhja-Ameerika Ühendriigid) riikide vastu, ülem A. Štšepkin.
• 16. spetsjaoskond, vastuluure Punaarmees, ülem kuni 28.04.21 Jakov Agranov.
• 17. spetsjaoskond, vastuluure endiste ohvitseride vastu, ülem I. Kalinin.
• Teavitusjaoskond (Осведомительное), ülem L. Skuiskumbre.
• 18. spetsjaoskond, võitlus banditismiga, ülem F. Patoki.

Pärast Venemaa kodusõja lõppu ning endise Venemaa Keisririigi piirides kommunistliku riigi moodustamist läbi viidud riigihaldusorganisatsioonide reorganiseerimise käigus viidi läbi ka juunis 1922 Erakorralise Komisjonis. Muudatuste tulemusel lahutati 1922. aastani Salajas-Poliitilise Valitsuse eriosakonna koosseisus olnud sõjaväe lojaalsuskontrolli ja vastuluurega ning üldise vastuluurege tegelevad vastuluureorganid.

• Eriosakonna ülemaks määrati Genrihh Jagoda, tema asetäitjaks L. Meier/Mayer:
• 1. jaoskond, ülem V. Lavrovski;
• 2. jaoskond, ülem I. Lazotski;
• 3. jaoskond, ülem G. Zarembo-Rozovski;

10. oktoobril 1930 liideti NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna koosseisu likvideeritud Idamaade osakond ja Vastuluureosakond.

15. septembril 1930 kinnitati Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna uus organisatsiooniline kooslus:

• 1. osakond, vastuluure lääneriikide luureorganite vastu, välisriikide esinduste ja väliskolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem Vladimir Stõrne;
• 2. osakond, võitlus Nõukogude-vastaste talupoegade, valgekaartlike, noortegruppide ja organisatsioonide ning banditismi vastu, ülem Nikolai Nikolajev-Žurid;
• 3. osakond, võitlus natsionalistlike liikumiste ja organisatsioonidega, vastuluure idamaariikide luuretegevuse vastu, nende riikide esinduste ja kolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem T. Djakov;
• 4. osakond, Punaarmee, NSV Liidu sõjamerelaevastiku, kaitsetööstuse ja sõjaliste õppeasutuste kontroll ja jälgimine, ülem Lev Ivanov (1896–1937).

NSV Liidu SARKi RJPVs, 1. jaanuar 1938

• 1. jaoskond – sõjaväeringkondade, armeede, korpuste ja diviiside staabitöötajate kontroll,
• 2. jaoskond – sõjaväeringkondade luurevalitsuste kontroll,
• 3. jaoskond – sõjaväelennundusasutused ja väekoondised,
• 4. jaoskond – tehnilised väed,
• 5. jaoskond – motoriseeritud tehnilised väed,
• 6. jaoskond – kahurvägi, ratsavägi,
• 7. jaoskond – jalavägi, ratsavägi,
• 8. jaoskond – Punaarmee poliitorganid,
• 9. jaoskond – varustusorganid
• 10. jaoskond – sõjamerelaevastik,
• 11. jaoskond – NKVD väed,
• 12. jaoskond – organisatsioonilised ja mobilisatsiooniorganid,
• uurimisüksus.

Vastuluure Peavalitsus SMERŠ

Sõjalise vastuluure tegevusest NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ-ina (vt SMERŠ). 1943. aasta kevadel moodustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) vastuluure eriosakondade baasil relvajõudude lojaalsuse kontrolliks: NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi (SMERŠ)i vastuluurevalitsus ning Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Lavrenti Beriale alluv (SMERŠ)i vastuluureosakond.

Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti 1946. aastal eri väeliikide juures asunud vastuluurevalitsused uuesti riikliku julgeoleku eest vastutava NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Vastuluure peavalitsus SMERŠ tegutses aastatel 1946–1953. NSV Liidu RJMi 3. peavalitsus moodustati NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja NSV Liidu Siseministeeriumi SMERŠ osakonna baasil, 4. mail 1946. aastal.

peavalitsuse ülem: Nikolai Selivanovski 7.5.1946 – 10 11.1947; Nikolai Koroljov, 10 11.1947 – 3.1.1951; Jakov Jenudov, 3.1.1951 – 2.1952; Sergei Goglidze 19.2.1952 – 5.3.1953.

• 1. Valitsus, maavägede lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kindralleitnant Gorgonov
• 2. Valitsus mereväe lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kaldateenistuse kindralmajor S. Karandašov
• 3. Valitsus, õhujõudude lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kindralmajor V. Novikov
• 1. osakond, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap
• 2. osakond, NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium, 1949. aastast ka NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Siseväed
• 3. osakond (розыскной)
• 4. osakond (luureosakond, likvideeriti 22.11.1948)
• 5. osakond, operatiivtehnika
• 6. osakond (uurimisosakond, 5.7.1950 nimetati ümber 4. osakonnaks)
• 7. osakond, operatiivarvestus
• 8. osakond, šifreeritud side, likvideeriti 11.1.1950
• 9. osakond, operatiivosakond, 5.7.1950 nimetati 6. osakonnaks.

Piirkondlikud asutused

1953. aastal liideti sõjaväevastuluure NSV Liidu siseministri Lavrenti Beria juhtimise alla ühisesse sise- ja riikliku julgeoleku tagamiseks moodustatud NSV Liidu Siseministeeriumi koosseisu NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Peavalitsusena.

NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Valitsus 1953. aastal.

Eriosakonna auastmed

23. mail 1936 võttis NSV Liidu Kaitse RK ja NSV Liidu SARK vastu ühiskäskkirja nr 91/183, mille alusel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse sõjaväevastuluure töötajad, kes omasid erilist sõjalis-tehnilist või eelnevat sõjaväestaaži, võivad kanda nende poolt teenindatavate sõjaväeosade (väeliigi) vormiriietust ja eraldusmärke.

SMERŠ-i ohvitseride auastmed

Pärast 1943. aastal ajutiselt NSV Liidu SARK-i alla koondatud sise ja riiklike julgeolekuasutuste järjekordset reorganiseerimist allutati ja jaotati sõjalise vastuluurega tegutsevad eriosakonnad NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele ning NSV Liidu Sõjamerelaevastiku RK ja NSV Liidu SARK-i vahel.

NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele allutatud Vastuluurevalitsusee töötajatele anti üldsõjaväelised auastmed:

• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat