Vene Sfnv Siseasjade Rahvakomissariaadi Juures Asuv Riiklik Poliitvalitsus

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus
Государственное политическое управление при НКВД РСФСР (vene keeles)

Lühend	GPU
Asutatud	1922
Tegevuse lõpetanud	1923
Tüüp	riiklik julgeolek
Peakorter	Lubjanka väljak, Moskva
Juhtkond	esimees Feliks Dzeržinski
Emaorganisatsioon	Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu

VK(b)P KK Poliitbüroo kinnitas 2. veebruaril 1922 Tšekaa likvideerimise projekti ja tegi Jossif Unšlihtile ülesandeks ette valmistada Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse projekt. 6. veebruaril 1922 võttis Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium vastu dekreedi "Tšekaa likvideerimisest ja õigustest viia läbi läbiotsimisi, võetusi ja areste"), mille alusel likvideeriti Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon ning moodustati Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus (Государственное политическое управление (ГПУ) при НКВД РСФСР). 9. veebruaril 1922 kinnitas VK(b)P KK Poliitbüroo Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse ja samal päeval anti välja Tšekaa käskkiri nr 64, mis teatas Ülevenemaalise Erakorralise komisjoni (Tšekaa) likvideerimisest.

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus likvideeriti 1923. aastal, ning tema ülesanded anti üle NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuvale Ühendatud Riiklikule Poliitvalitsusele.

ÜK(b)P KK Poliitbüroo ja seejärel Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt kinnitatud "Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse" kohaselt oli asutuse ülesanneteks:

• avalike kontrrevolutsiooniliste väljaastumiste ennetamine ja mahasurumine;
• võitlus relvastatud ülestõusudega;
• kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide avastamine rahvamajanduses;
• riigisaladuste kaitse ja võitlus spionaažiga;
• raud- ja veeteede kaitse ja võitlus kaupade riisumistega;
• riigipiiri kaitse;
• Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu eriülesannete täitmine revolutsioonilise korra kaitsel.

• Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse esimees: Feliks Dzeržinski;
  • Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse esimehe asetäitja Józef Unszlicht;

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Presiidium

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Kolleegium, mille koosseis kinnitati Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt 4. juulil 1922. Kolleegiumi koosseisu kuulusid Feliks Dzeržinski, Józef Unszlicht, Vjatšeslav Menžinski, Genrihh Jagoda, Jēkabs Peterss, Gleb Boki, Vassili Mantsev (1923. aasta oktoobrist), Stanislav Messing, Filipp Medvedev.

Riikliku Poliitvalitsuse Kolleegiumi Spetsjaoskond, ülem Abram Belenki (Абрам Яковлевич Беленький );

Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse struktuuriüksused 1. detsembril 1922

• Administratiiv-organisatsioonilisvalitsus, mis tegeles GPU struktuuri väljatöötamise, kaadrvaliku ning ümberpaigutamistega ja julgeolekuorganite allasutuste kontrolliga, ülem Stanisław Redens; 1921–1922); Ivan Vorontsov (Иван Александрович Воронцов);
• Riikliku Poliitvalitsuse Salajas-Operatiivvalitsus (SOV), ülem Vjatšeslav Menžinski, ülema asetäitja ja eriosakonna ülem Genrihh Jagoda
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV salajane osakond (Секретный отдел (СО)), nõukogude poliitiline politsei võitluseks nõukogude võimu vastastega, salajase osakonna ülem Genrihh Jagoda ja SOV ülema Menžinski asetäitja.
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV eriosakond (Особый отдел (ОО)), mille ülem Genrihh Jagoda (1. juuni 1922 –) aga jätkas sõjaväe lojaalsuskontrolli läbi alluvate eriosakondade Punaarmees ja sõjalaevastikus. Juunis 1922 reorganiseeriti senine Riikliku Poliitvalitsuse SOV eriosakond, jagunes vastuluureosakonnaks ja eriosakonnaks.
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV vastuluureosakond (Контрразведывательный (КРО)), mille ülem Artur Artuzov, võitluseks spionaaži ja bolševikevastaste valgekaartlaste organisatsioonidega.
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV välisosakond, ülem Solomon Mogilevski (– 13. märts 1922), Mihhail Trilliser (13. märts 1922 –);
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV poliitkontrolli osakond, ülem Boriss Etinhoff (Этингоф, Борис Евгеньевич); Osakond moodustati sõjalis-poliitilise tsensuuriorganite baasil ja kontrollis posti-telegraafi ning raadiotelegraafi sidet ja korrespondentsi. PKO teostas ka Glavliti jaoks trükikodade ja raamatukaubanduse kontrolli ning riiki toodavate ja väljaviidavate trükiste järelevalvet. Teostas ka Glavliti tegevusele järgnevat järelkontrolli, Glavliti läbinud, kuid "kahjulike" trükitoodete suhtes.
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV keskregistratsiooniosakond, ülem Jan (Jānis) Rocēns, Aleksandr Šanin (Шанин, Александр Михайлович)
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV idamaade osakond, ülem Jēkabs Peterss, osakonnaülema asetäitja Vladimir Stõrne (Стырне, Владимир Андреевич). Osakond loodi 2. juunil 1922 Tšekaa eriosakonna 14. spetsjaoskonna baasil. Osakonna ülesanne oli suunata kogu Riikliku Poliitvalitsuse tegevust Kaukaasias, Turkestanis, Hiivas, Buhhaaras, Kirgiisias, Tatarstanis, Baškiirias ja Krimmis. Osakonnas oli kolm jaoskonda:
    • 1.jaoskond, Lähis-Ida ja Kaukaasia, ülem Vladimir Stõrne;
    • 2. jaoskond, Kesk-Ida ja Kesk-Aasia, ülem Teodors Eihmans (Эйхманс Федор Иванович);
    • 3. jaoskond, Kaug-Ida, ülem Mihhail Kazas (Казас, Михаил Маркович).
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV transpordiosakond, ülem Georgi Blagonravov (Благонравов, Георгий Иванович)
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV operatiivosakond, ülem Ivan Surta (Сурта, Иван Захарович), tegeles varjatud jälgimise ja luure läbiviimise, arestide, võetuste, isiku varjatud tuvastamise, otseselt "banditismivastase võitlusega";
  • Riikliku Poliitvalitsuse SOV informatsiooniosakond, ülem Vitold Ašmarin (Витольд Францевич Ашмарин; sünninimega Witold Achramowicz) (alates 1. märtsist 1922), tegeles riigi majandusliku ja poliitilise olukorra kohta informatsiooniliste ülevaadete koostamisega. Infoallikaiks oli Tšekaa korraldusel 19. aprillil 1921 kõigis kubermangudes moodustatud "riiklikud infokolmikud", kuhu kuulusid VK(b)P kubermangukomitee, kubermangu täitevkomitee ja kubermangu Tšekaa esindajad. Poliitilise ja majandusliku info kogumise aluseks oli ankeet, mile alusel koguti kubermangude nõukogude asutustelt: kubermangu parteikomiteelt, maaosakonnalt, rahvamajandusettevõtetelt, toitlustuskomiteelt, ametiühingutelt ja sõjaväekomissariaadilt. Kolmepäevase intervalliga kogutud andmed edastati telegraafi teel Moskvasse, kus nende alusel koostati infobülletäänid, mis edastati 31 kõrgeimale Nõukogude Venemaa juhile: Leninile, Stalinile, Trotskile, Molotovile, Tšitšerinile, Andrejevile, Shmidtile, Radekile; VK(b)P KK ja Vene SFNV RKN häälekandjate Pravda ja Izvestija toimetajaile; Tšekaa ja Tšekaa osakondade juhtidele Dzeržinskile, Unszlichtile, Menžinskile, Jagodale, Samsonovile, Blagonravovile, Artuzovile; piirkondlike Tšekaa esinduse juhtidele ja tähtsamatele valitsustele Pavlunovskile, Mantsevile, Peterssile, Messingule, Ivanovile, Kaznelsonile jt;
• Majandusvalitsus (võitlus kahjurlusega rahvamajanduses), ülem Nikolai Krõlenko, Zinovi Katsnelson (alates 1. märts 1922);
• Spetsosakond, ülem Gleb Boki, tegeles salasatatud sidepidamiseks šifreerimise ja dešifreerimisega ning viis läbi kontrolli Vene SFNV ametiasutuste poolt kasutatava šifreeritud sidepidamise üle ning teostas ka raadiovastuluuret;
• Juriidiline osakond: juriidilised konsultatsioonid, uurimine ja uurimisjärelevalve ning vanglate järelevalvejaoskonnad;
• Riikliku Poliitvalitsuse vägede staap/inspektsioon;
• Riikliku Poliitvalitsuse Piirivalveosakond, tegeles Venemaa SFNV riigipiiride puutumatuse kindlustamise organiseerimisega;
• Varustusosakond
• Riikliku Poliitvalitsuse kursused