Maksumäär
Maksumäär on mõiste majandusest, mis tähistab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu.
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Maksumäära rakendused
Maksustamisel võib rakendada (näiteks tulu maksustamisel) kasvavat maksumäära. Sel juhul määratakse seadusega, millisest summast alates (lihtprogressioon) või millises tulude vahemikus (astmeline progressioon) nimetatud maksumäära rakendatakse.
Lihtprogressiooni rakendamisel tekib olukord, kus maksuna tasumisele kuuluv summa kasvab järsult, kui määratud piir ületatakse. Näiteks joonisel 1 kirjeldatud olukorras ei pea isik, kes teenib 300 eurot, tasuma üldse tulumaksu, kuid 301 eurot saav isik peab tasuma 30 eurot tulumaksu. Vastavalt 1000 euro juures tuleks tasuda 100 eurot, kuid 1001-eurose tulu korral 250 eurot.
Astmelise progressiooni rakendamisel kehtib maksumäär vaid nimetatud vahemikus, mis muudab ülemineku sujuvaks, kuid muudab tegeliku maksukohustuse arvestamise keeruliseks, sest tulumaksukohustuse suuruse leidmiseks tuleb see arvestada osade kaupa. Näiteks joonisel 2 kirjeldatud olukorras leitakse isiku, kellele laekunud tulu on 4000 eurot, maksukohustus järgmiselt:
1000 x 10% + 1500 x 25% + 1500 x 45% = 100 + 375 + 675 = 1150 eurot.
Tegelik või keskmine maksumäär oleks antud juhul 1150 / 4000 = 28,75%
Maksumäära rakendamisel tuleb fikseerida, kas seda tuleb arvestada kinnipeetava (inglise keeles: Withholding tax, eestikeelne vaste oleks sellele allikamaks) või juurdemakstava summana (kulumaks).
Kinnipeetava maksuna arvestatakse Eestis töötasult ja osadelt kapitalituludelt (autoritasu, intressitulu, kinnisvara müügist saadud kasu jms) tasutavat tulumaksu, mis väljamakstavast summast kinni peetakse. Töötasult arvestatava ja sellestkinnipeetavad maksukohustused on ka töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionikindlustuse maksed. Näiteks töötasult kinnipeetav 20% tulumaksukohustus arvestatakse põhimõttel:
Brutopalk = 100 x 20% > 100 – 20 = 80 Netopalk
Juurdemakstava maksuna arvestatakse Eestis palgalt tasutavat sotsiaal- ja tööandja töötuskindlustuse maksu, dividendidelt tasutav tulumaks, müügikäibelt tasutavat käibemaksu ja maa turuväärtuselt tasutavat maamaksu. Juurdemakstava maksukohustuse puhul on summa, mille ostja peab tasuma või töötasu või dividendide väljamaksja kulutama vastavalt maksukohustus võrra suurem ja seda arvestatakse näiteks dividendidelt tasutava eksklusiivse tulumaksukohustuse puhul järgmiselt:
Väljamakstavad dividendid (netotulu) = 100 /0,8 > 125 x 20% > 125 – 25, kogukulu = 125.
Marginaalmaks on summa, mis leitakse kui kauba müügihinnast arvestatakse maha selle ostuhind. Maksustamisel võetakse marginaal maksustatavaks summaks olukorras, kus tavapärases olukorras pole maksukohustust võimalik määrata või tahetakse vältida topeltmaksustamist, näiteks kasutatud kaupade (mille soetamisel juba tasuti käibemaks) edasimüügil komisjonitasu eest, käibemaksu objektiks mitteoleva kauba oksjonimüügi teenuse maksustamisel jms sellistel juhtudel, s.h ka seadusega määratud juhtudel, millega kaasneb maksudest kõrvalehoidmine või otsesed pettused (KMS § 40 – 44). Näiteks arvestatakse käibemaksukohustus marginaalilt järgmisel viisil:
Kuu aja jooksul müüdud kaupade ja teenuse kogusummast arvestatakse maha sama kuu aja jooksul sisse ostetud kaupade ja teenuse kogusumma ja leitakse marginaal. Kuna marginaal sisaldab ka tasumisele kuuluvat käibemaksu, siis tuleb see esmalt jagada 1,2-ga, et leida eksklusiivne summa ja seejärel arvutada sellest maksukohustuse suurus.
100 – 60 = 40 /1,2 = 33,33 x 20% = 6,67 eurot.
Maksumäärad Eestis
Eestis maksustatakse residente ja siin tegutsevaid mitteresidente erinevalt. Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalik taotleda maksusoodustusi.
Tulumaks
Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. 1991. aastal kehtestati Eestis ettevõtetele astmeline tulumaks maksumääraga 16%, 25% ja 35%, 1992. aastal jäi vaid 35% maksumäär. Füüsilise isiku (FI) maksumäär oli vastavalt 16%, 24% ja 33%. Alates 1994. aastast kehtestati maailmas ainulaadne üks ühtne tulumaksuseadus maksumääraga 26%. Aastal 2006 langetati maksumäär 24%-le, 2007. aastal 22% ja 2008. aastal 21%-le, alates 2017. aastast on maksumäär 20%.
Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud, s.h palgatulu, kapitalitulu, ettevõtlustulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit. Eesti ettevõtete poolt väljamakstud erisoodustused, kingitused, dividendid maksustatakse juriidilise isiku poolt tulu väljamaksmisel, mistõttu need FI tuludes ei kajastu. Ametilähetusega seotud kulud ei kuulu maksustamisele ettenähtud piirmäärades. Riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi ei maksustata.
Enne tulumaksu arvestamist on lubatud erinevad mahaarvamised, nagu näiteks maksuvaba tulu, elatis, eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm.
Käibemaks
Käibemaksumäär oli Eestis kuni 1. juulini 2009 üldiselt 18% maksustatavalt väärtuselt, 5% õppevahenditelt, matuseteenustelt, etendustelt ja kontsertidelt ja 0% mõnedelt tervishoiuteenustelt, hariduselt, kindlustuselt jne. Alates 1. juulist 2009 kehtestati uueks käibemaksumääraks 20 protsenti-
Kohalikud maksud
Kohalikel omavalitsustel on õigus määrata makse, mis kehtivad nende haldusterritooriumil. Enamasti kasutatakse maksustamiseks reklaamimaksu ja parkimistasusid. Ülevaade kehtivatest maksudest saadaval Maksu ja tolliameti leheküljel [4]. Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna alates 1. juunist 2010 kuni 31. detsembrini 2011. aastal. Müügimaksu määr Tallinnas oli 1% jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas müüdud kaupade ja osutatud teenuste maksustatavast väärtusest. 1. jaanuarist 2012 müügi- ja paadimaksu kohaliku maksuna kehtestada ei saa.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.
Töötuskindlustusmakse
Töötuskindlustusmakset makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada.. 2008 aastal oli kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3% «Töötuskindlustuse seaduse» §-s 40 nimetatud summadelt. Kuni 2009. aasta 31. maini oli töötaja maksemäär 0,6% ja tööandja maksemäär 0,3% (Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. aasta määrus nr 160 (RT I 2008, 50, 278)). 2009. aasta 1. juunist kuni 31. juulini oli töötaja maksemäär 2% ja tööandja maksemäär 1%. (Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. aasta määrus nr 71). 2009. aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini oli töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% (Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2009. aasta määrus nr 116). 2010. aastast alates on töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% (Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2009. aasta määrus nr 175) . Aastatel 2015–2018 on töötaja maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8% (Vabariigi Valitsuse 26.09.2014 määrus nr 151)
Maksumäärad maailmas
Maksumäärad maailmas on raskesti võrreldavad ja samuti võib võrdlemise tulemus subjektiivne olla. Põhjuseks on erinevad maksusüsteemid, kus erinevatele gruppidele on kehtestatud erinevad määrad. Näiteks on Euroopas sotsiaalkindlustussüsteem, mida peab üleval riik. USAs tegelevad sotsiaalkindlustusega peamiselt eraõiguslikud kindlustusfirmad.
Juuresolevas tabelis on üritatud maksumäärasid omavahel võrrelda.
| Riik | Ettevõtte tulumaks | Üksikisiku tulumaks | Palgamaksud | Käibemaks / kaupade ja teenuste maks / GST |
|---|---|---|---|---|
| Alžeeria | 30% + 3% | 0–40% | 7/14/17% | |
| Araabia Ühendemiraadid | 0% | 0% | 0% | |
| Argentina | 35% | 9–35% | 21% | |
| Austraalia | 30% | 0–45% | 10% (GST) | |
| Austria | 25% | 21–50% | 20% GST | |
| Aserbaidžaan | 22% | 0–35% | 18% | |
| Bangladesh | 0–40% | 0–25% | 4–15% | |
| Barbados | 40% | 25%–40% | 15% (hotellimajutus 7.5%) | |
| Belgia | 33,99% | 25–50% | 21% | |
| Brasiilia | 34% | 15–27,5% | 31% | 17–25% |
| Bulgaaria | 10% | 10% | 42,7% | 20% |
| Burundi | 35% | 35% | — | |
| Egiptus | 20% | 10–20% | — | |
| Eesti | 21% (erisoodustustelt ja trahvidelt) | 21% | 36% (sotsiaalmaks, töötuskindlustus) | 20% |
| Filipiinid | 35% | 5–32% | 0 ; 7 ; 12% (mõnedel juhtudel on välisinvestoritel 0%) | |
| Gruusia | 20% | 12% | 18% | |
| Gibraltar | 33% | 17–40% | — | |
| Guatemala | 31% | 15–31% | 12% | |
| Guyana | 35%/45% | 33⅓% | 16%/0% | |
| Hiina | 25% | 5–45% | 17% | |
| Hispaania | 25–30% | 0–42% | 16% | |
| Holland | 25,5% | 0–52% | 19% 6% toidukaubad | |
| Hongkong | 16,5% | 0–15% | — | |
| Horvaatia | 20% | 15–45% | 37,2% | 22% |
| Island | 18/26% | 0–36,72% | 6% | 0/14/24,5% |
| India | 30–40% | 10–30% | 12,5% | |
| Indoneesia | 30% | 5–35% | 10% | |
| Iirimaa | 12,5% | 20–41% | 16,75% | 21% |
| Iisrael | 27% | 10–47% | 15,5% | |
| Iraan | 25% | 0–35% | 0% | |
| Itaalia | 33% | 23–43% | 20% | |
| Jaapan | 30% | 5–40% | 5% (tarbimine) | |
| Jordaania | 15/25/35% | 5–30% | 16% GST | |
| Kamerun | 38,5% | 10–35% | 19,25% | |
| Kanada | 29,5–35,5% | 15–29% (riiklik) 4–17,95% (kohalik) | 5% (GST) 0–10% (kohalik müügimaks) | |
| Colombia | 35% | 0,29–38,5% | 16% | |
| Kreeka | 22/25% | 0–40% | 19% | |
| Kuuba | 30% | 10–50% | 12% | |
| Küpros | 10% | 20–30% | 15% | |
| Leedu | 15% | 15%/24% | 34% | 18% |
| Liibanon | 15/4–21% | 2–20% | 10% | |
| Lõuna-Aafrika Vabariik | 28% | 18–40% | 14% | |
| Lõuna-Korea | 13/25% | 9%–21,375% + 36% | 10% | |
| Läti | 15% | 25% | 33% | 18% |
| Luksemburg | 29,63% | 6–38,95% | 15% | |
| Malaisia | 28% | 0–28% | 5% GST | |
| Malta | 35% | 0–35% | 18% | |
| Mexico | 29% | 3–29% | 15% | |
| Monaco | 33,33% | 0% | 19.6% | |
| Montenegro | 9% | 15% | 17% | |
| Maroko | 35% | 0–41,5% | 20% | |
| Nepal | N/A | 10–25% | 13% | |
| Norra | 28% | 0–47,8% | 25%, 14% mõnedel kaupadel | |
| Pakistan | 35% | 7,5–35% | 15% | |
| Panama | 30% | 0–27% | 0/5% | |
| Peruu | 27% | 15–27% | 2/19% | |
| Poola | 19% | 19–40% | 41,11% | 22%, 7% (mõnedel madalam) |
| Portugal | 27,5% | 10,5–40% | 21%, 13%, 6%; Assoorid ja Madeira: 15%, 9%, 4% (alates 1 juuli 2010) | |
| Prantsusmaa | 33,33% | 10–50% | 45% | 19,6%/5,5% mõnedel kaupadel (toit) |
| Rootsi | 28% | 28,89%–59,09% | 32,42% | 25%. 12% ja 6% mõnedele kaupadele. |
| Rumeenia | 16% | 16% | 45.15% | 19% |
| Saksamaa | 29,8% (keskmine) | 15–45% | 19%/7% mõnedel kaupadel (toit) | |
| Sambia | 35% | 10–30% | 17,5% | |
| Saudi Araabia | 20–85% 11% Social security | kodanikel 2,5% Zakat mittekodanikel 20% | — | |
| Senegal | 33% | kuni 50% | 20% | |
| Serbia | 10% | 10/14% | 35,8% | 18% |
| Singapur | 18% | 3,5%–20% | 7% | |
| Slovakkia | 19% | 19% | 19% | |
| Sloveenia | 22% | 16–41% | 20% | |
| Soome | 26% | 9–32% riiklik, 16–21% kohalik | 24% | |
| Suurbritannia | 21–28% | 0,20,40% | 23,8% (riiklik kindlustus) | 17,5% |
| Šveits | 13–25% | 0–13,2% (riiklik) | 3,6/2,4/7,6% | |
| Süüria | 10–45% | 5–15% | 2008 | |
| Taani | 25% | 38–63% | 25% | |
| Tai | 30% | 5–37% | 7% | |
| Tšehhi | 21% | 15% | 47,5% | 19% |
| Tšiili | 17% | 0–40% | 19% | |
| Tuneesia | 30% | 0–35% | 6/12/18% | |
| Türgi | 20% | 15–35% | 18% | |
| Ukraina | 25% | 13% | 20% | |
| Ungari | 16% | 18% ja 36% | 50,5% | 20% |
| USA | 15–39% (ettevõtte tulumaks) 0–12% (riigimaks) | 0–35% (üksikisiku tulumaks) 0–10,3% (riiklikud kindlustused) | 15,3% (riiklikud kindlustused) | 0–10,25% (käibemaks) |
| Uruguay | 30% | ?–24,125% | 23% | |
| Usbekistan | 12% | 13–30% | 10–20% | |
| Uus-Meremaa | 30% | 0–39% | 12,5% GST | |
| Valgevene | 30% | 12–30% | 10/18% | |
| Venemaa | 24% | 13% | 18%, 10% ja 0% | |
| Venezuela | 15/22/34% | 6–34% | 8–10%/9% | |
| Vietnam | 28% | 0–40% | 10% | |
| Keskmine | 27% | 34% | 15% | |
| Keskmine | 29% | 41% | 17% | |
| Keskmine | 27% | 31% | 15% |
Vaata ka
Viited
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Maksumäär, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.