Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.
Eesti õiguses reguleerivad juriidilise isiku õigusi ja kohustusi peamiselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 24–47.
Juriidilise isiku liigid on eelkõige eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik, mis erinevad üksteisest nii õigusvõime saamise ja lõppemise kui ka selle sisu poolest.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides loodud juriidiline isik, mis teenib üksikisiku huve. Sõltuvalt juriidilise isiku liigist võib huvi olla kas tulu saamine või mittetulunduslike eesmärkide täitmine. Eraõiguslike juriidiliste isikutena tunnustatakse ainult neid ühendusi, mis on seaduses määratletud juriidiliste isikutena. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldjuhul üldkoosolek ja juhatus.
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:
Avalik-õiguslik juriidiline isik on avalikes huvides loodud isik. Ta teenib avalikkuse, mitte üksikisiku või isikute kogumi huve. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus).
Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse erinevus teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest seisneb eelkõige avaliku võimu teostamises. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kuivõrd neil asutustel on õigus sõlmida lepinguid, on lepingupooleks vastavalt kas riik või kohaliku omavalitsuse üksus.
Näiteid avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ja nende tegevust reguleerivate seaduste kohta:
Struktuuri järgi on võimalik juriidilist isikut liigitada ka isikute ühenduseks ehk asutuseks (nt tulundus- ja mittetulundusühistud) ja varade ühenduseks ehk korporatsiooniks (nt sihtasutus). Erandina võib juriidiline isik koosneda ka ühest isikust (nt aktsiaselts).
Asutus on selline juriidiline isik, millel puuduvad liikmed ning mille eesmärki ei määra mitte tema juhtimisorganid, vaid asutaja. Eristada saab avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
Korporatsioonid on juriidilised isikud, mis põhinevad liikmesusel. Avalik-õiguslikud korporatsioonid jagunevad personaal- ja territoriaalkorporatsioonideks.
Eraõiguslikud korporatsioonid on näiteks aktsiaseltsid, osaühingud, usaldusühingud, tulundusühingud ja mittetulundusühingud.
Juriidilise isiku õigusvõime tähendab, et juriidilisel isikul on tsiviilõigused ja -kohustused. Õigusvõime alla kuuluvad kõik õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on vaid inimesele omased. Õigusvõimet ei saa jagada.
Juriidilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Erinevalt füüsilisest isikust ei saa juriidilise isiku teovõimet piirata ning juriidilise isiku teovõime tekib õigusvõimega samal ajal. Teovõime keskseks mõtteks on juriidilise isiku tehingute tegemine, lõpetamine ja muutmine. Teovõime elluviimiseks on tähtis organite olemasolu.
Isikute või varade ühendust peetakse juriidiliseks isikuks arvates hetkest, mil ta on täitnud kõik juriidiliseks isikuks saamise eeldused. Juriidilise isiku staatust saab omistada üksnes seaduse alusel, st seadusest madalamal seisva õigusaktiga (nt määrus) ei saa omistada konkreetsele ühendusele juriidilise isiku staatust.
Eraõiguslik juriidiline isik luuakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab, et asutajad on teinud tahteavalduse, mis vastab seaduses kehtestatud nõuetele. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine ei sõltu riigiasutuse kaalutlusotsusest, mis tähendab, et kui eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel on järgitud kõiki nõudeid, on riik kohustatud seda eraõiguslikku juriidilist isikut tunnustama.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku loob seadusandja, kes võtab konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse vastu.
Peale eelkirjeldatud tunnuste on juriidilisel isikul teisigi isikule omaseid tunnuseid:
Eraõiguslik juriidiline isik omandab arvates tema registrisse kandmisest ka ainukordse registrikoodi.
Juriidilisel isikul peab olema nimi, mis eristab teda teistest isikutest. Nime eriliik on ärinimi, mille all ettevõtja tegutseb ning mis on ainult äriühingutel. Kui avalik-õiguslike juriidilistel isikutel määrab nime seadusandja, mistõttu erinõudeid seatud pole, siis eraõiguslikel juriidilistel isikutel peab nimi vastama kahele kriteeriumile: eristatavus teistest nimedest ja mitteeksitavus.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku asukoht on üldjuhul selle juhatuse asukoht. Asukoht määratakse põhimääruse või muu sarnase aktiga.
Eraõigusliku juriidilise isiku asukoht on üldjuhul määratud ühingulepingus või põhikirjas.
Asukohta ja aadressi tuleb eristada, sest aadress tähendab juriidilise isiku täpset postiaadressi, asukoht aga kohaliku omavalitsuse üksust.
Juriidilise isiku tegevuskoht on tema alalise põhitegevuse koht. See võib olla sama kui asukoht, kuid tegevuskoht peab olema määratud postiaadressi täpsusega. Tegevuskohti võib olla mitu ning need on tähtsad tavaliselt võlasuhetes.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Juriidiline isik, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.