Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium

Luteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan Liivimaa Konsistoorium (saksa keeles kgl. Oberkonsistorium, Des Liefländischen Ober Consistorii) moodustati Rootsi kuningriigi Idamereprovintsis Liivimaa provintsis 18. märtsil 1633 Liivi- ja Ingerimaa ning Karjala lääni kindralkuberneri Johan Skytte poolt välja antud Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel. Enne seda tegutses Liivimaal Gustav II Adolfi poolt 1622. aastal Liivimaa superintendendiks nimetatud Riia ülempastor Hermann Samson.

 

Ülemkonsistooriumi ülesandeks oli Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Ülemkonsistooriumi liikmete hulka kuulusid ilmalik president ehk direktor, superintendent, kolm ilmalikku ja kolm vaimulikku kaasistujat (assessorit) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse provintsiaalvalitsus või Rootsi kuningas.

 

1636. aastal loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia, Koknese ja Cēsises. Liivimaa praostkonnad jagati konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ja kuningliku korraldusega 1648. aastast jäid ülemkonsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud.

Riia praostkonda kuulusid Riia distrikt ehk kreisi Dole, Ikšķile, Salaspilsi, Ādaži, Nītaure, Mālpilsi, Allaži, Sigulda, Krimulda, Turaida, Liepupe, Daugavgrīva, Limbaži, Aloja, Straupe kihelkond ja Augstroze linnuselään. Koknese praostkonda Koknese kreisi Vecpiebalga, Skujene, Jaunpilsi, Ērgļi, Cesvaine, Madliena, Bērzaune, Koknese, Suntaži, Rauna kihelkond. Cēsise ehk Võnnu praostkonda Valmiera, Võnnu, Trikata, Astijärve, Ropaži kihelkond, Mujani linnuselään.

1650. aasta Liivimaa kindralkuberneri korraldusega loodi maakondade tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina ülemkirikueestseisja-ametid, mis hakkasid tegelema majandusasjadega ja kirikliku kohtuga.

1662. aastal taastati Liivimaa ülemkonsistooriumis ilmalikud kaasistujad, ülemkonsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.

1686. aasta Rootsi kirikuseadusega likvideeriti Liivimaal ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid. 1673. a määrati Liivimaale Georg Preussiuse (kellele allus kiriklikult Tartu ja Pärnu maakond) kõrvale ametisse veel teine superintendent — Johann Fischer.

1691. aastal kuningliku korraldusega moodustati puhtvaimulik Liivimaa ülemkonsistoorium, mis avati 1693. aasta augustis. Ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid likvideeriti. 1699. aastal viidi ülemkonsistoorium Tartust Pärnusse.

Põhjasõja järel kuulusid Riia kubermangu, Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu aladel konsistooriumi haldusalasse: Riia praostkond, Võnnu praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond, koos toomkirikuga Riias, Riia Püha Peetri kiriku ja Riia Jakobi kirikuga (eesti, rootsi ja saksa kogudustega).

1710 sõlmiti Põhjasõjas Venemaa tsaari ja Liivimaa rüütelkonna kapitulatsioonileping, milles rõhutati Sigismund Augusti privileegi jätkuvat kehtivust, valitseva usuna jäi kehtima luteri usk Augsburgi usutunnistuse alusel, taastati mõisnike patronaadiõigus ja konsistooriumid. 1710 andis ka tsaari täievoliline esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde välja korralduse, millega taastati 1634. a Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel ülemkonsistoorium segakonsistooriumina (consistorium mixtum). Ülemkonsistooriumi juhtis Liivimaa maanõunikust direktor ehk president, liikmete hulka kuulusid Liivimaa ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse Liivimaa kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel. Ülemkonsistoorium viidi Pärnust Riiga. 1711. aastal taastati Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid. 1727. aasta Liivimaa maapäeva otsusega taastati ülemkirikueestseisja-ametid.

1832. aastal kinnitati "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus", millega loodi Venemaa evangeelne luterlik kirik, kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kõik Venemaa keisririigis asunud luterlikud kirikud jagunesid kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mida valitses Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium (Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium) ja järelevalvet teostas Venemaa Keisririigi Siseministeerium.

30. novembril 1833 nimetati Liivimaa ülemkonsistoorium valitseva senati seadlusega ümber Liivimaa Provintsiaalkonsistooriumiks. Konsistooriumi ülesandeks oli ringkonna kirikute juhtimine ja vaimulik kohus, pastorite ametisse määramine ja nende tegevuse kontrollimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides, perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine.

1890. aastal liideti Liivimaa konsistooriumipiirkonna Liivimaa konsistooriumiga Saaremaa konsistoorium.

18. veebruaril 1919 ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga ja Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis.

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi liikmete hulka kuulusid, selle moodustamisel kaheksa liiget: ilmalik president ehk direktor, superintendent, kolm ilmalikku ja kolm vaimulikku kaasistujat (assessorit) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse Liivimaa provintsiaalvalitsus või Rootsi kuningas. 1648. aastast olid konsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud. 1662. aastal taastati Liivimaa konsistooriumis ilmalikud kaasistujad. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.

Lisaks Liivimaa konsistooriumile asutati kolme peamisse Liivimaa linna – Riiga, Tartusse ja Koknesesse – kolm alamkonsistooriumi, kuhu kuulusid praost, kaks vaimulikku ja kaks ilmikliiget.

Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati 1710. aastal andis Vene tsaari täievolilise esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde poolt 1634. aasta Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina. Ülemkonsistooriumi juhtis Liivimaa maanõunikust direktor, liikmete hulka kuulusid ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis Liivimaa rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse Liivimaa kindralkuberner konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel.

1832. aasta "Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse" alusel oli Liivimaa ja ka teiste ringkonna eesotsas oli (provintsiaal)konsistoorium, mida finantseeriti riigieelarvest.

Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust Liivimaa superintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat. Konsistooriumi liikme amet oli eluaegne. Provintsiaalkonsistooriumid allusid järelevalve korras Venemaa Keisririigi Siseministeerium ja Peterburis asuvale üldkonsistooriumile. Provintsiaalkonsistooriumi asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda Saaremaa, Tallinna ja Riia ringkonnas nimetati superintendendiks.

Liivimaa superintendent

  Pikemalt artiklis Liivimaa superintendent

• 1622–1643 Hermann Samson (aastast 1640 von Samson)
• 1643–1648 Andreas Virginius (kohusetäitja)
• 1648–1649 Johannes Laurentii Stalenus (ka Johann Lorenzsohn Stalen)
• 1650–1656 Zacharias Klingius
• 1650–1656 Andreas Virginius (kohusetäitja)
• 1656–1660 Walter Averdunck (kohusetäitja)
• 1660–1664 Johannes Gezelius vanem
• 1665–1674 Georg Preuss (Preis)
• 1674–1675 Georg Preuss (Preis) (superintendent Pärnu- ja Tartumaal)
• 1674–1675 Johannes Fischer (superintendent Lõuna-Liivimaal)

Liivimaa kindralsuperintendent

  Pikemalt artiklis Liivimaa kindralsuperintendent

• 1675–1700 Johannes Fischer
• 1700–1701 Jacob Lange
• 1701–1706 Nicolaus Olai Bergius
• 1707–1710 Gabriel Skragge
• 1711–1736 Heinrich Bruiningk
• 1736–1744 Jakob Benjamin Fischer
• 1745–1770 Jakob Andreas Zimmermann
• 1771–1777 Jacob Lange
• 1777–1779 Christian Adolf Dingelsdtädt (kohusetäitja)
• 1779–1798 Christian David Lenz
• 1799–1803 Johann Danckwart
• 1803–1827 Karl Gottlob Sonntag
• 1828–1833 Karl Ernst von Berg
• 1834–1855 Gustav Reinhold von Klot
• 1855–1864 Carl Ferdinand Maximilian Anton Walter
• 1864–1865 Paul Gustav Carlblom (kohusetäitja)
• 1865–1881 Arnold Friedrich Christiani
• 1881–1888 Heinrich Otto Reinhold Girgensohn
• 1889–1900 Friedrich August Wilhelm Hollmann
• 1901–1906 Gustav Axel Conrad Oehrn
• 1907–1919 Theophil Gaehtgens
• 1916–1919 Peter Harald Poelchau (kohusetäitja)

Liivimaa konsistooriumi presidendid

• Henrik Cronstierna (1602–1678), Liivimaa ülemkonsistooriumi president
• Friedrich von Plater, Liivimaa ülemkonsistooriumi president

1662. aastal taastati Liivimaa ülemkonsistooriumis ilmalikud kaasistujad, ülemkonsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.

• Heinrich Bruiningk (1675–1736), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Riia Peetri koguduse ülemõpetaja

1710 taastati ülemkonsistoorium segakonsistooriumina, ülemkonsistooriumi juhtis Liivimaa maanõunikust direktor ehk president, liikmete hulka kuulusid Liivimaa ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit)

• Berend Johann von Bock (1701–1769), Liivimaa ülemkonsistooriumi president ja Liivimaa maanõunik
• Ludvig August von Mellin (1754–1835), Liivimaa ülemkonsistooriumi direktor ja president, Liivimaa maanõunik
• 1803–1827 Karl Gottlob Sonntag (1765–1827), Liivimaa ülemkonsistooriumi president ja kindralsuperintendent
• Johann Gottlieb von Münnich (1735–1813), Liivimaa ülemkonsistooriumi president
• Ernst Gustav von Münnich (1740–1812), Liivimaa konsistooriumi president
• Karl Woldemar von Budberg-Bönninghausen (1778–1842), Liivimaa ülemkonsistooriumi president

1636. aastal jagati Liivimaa konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile ehk ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ning 1650. aastal loodi maakonna tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina ülemkirikueestseisja amet, kes tegeles kiriku majandusasjadega ja kirikliku kohtuga.

1686. aastal vastu võetud Rootsi kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa superintendentkond; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses mõisate riigistamisega kadus paljudes kihelkondades mõisnike patronaadiõigus.

Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist Põhjasõja käigus 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid. 1714. ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes Liivimaa õuekohtule, kiriklikes Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile ning 1727. aasta maapäeva otsusega taastati ülemkirikueestseisjate ametid.

• Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
• Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium
• Liivimaa Vaimulik Valitsus
• Riia Vaimulik Konsistoorium