Lift

Tavaliselt käivitab lifti elektrimootor. Selle abil liigutatakse tõstetrosse või niisuguseid vastukaalusüsteeme nagu tali või pumbatakse vedelikku niisugustesse hüdraulilistesse tõstesüsteemidesse, mis töötavad tungraua põhimõttel.

Mõnikord liiguvad kaks lifti paarikaupa sünkroonselt, alati teineteise vastassuunas, ja toimivad niimoodi teineteise vastukaaluna.

Tänapäeval on paljukorruselistes majades liftide olemasolu kohustuslik, sest muidu on ratastooliga majas liikuda sageli võimatu, eriti kui kaldteede ehitamine ratastoolide jaoks pole praktiline. Reisilaevadel pole ühtki liftimehaanikut.

2008. aasta seisuga oli maailmas kõige rohkem lifte Itaalias: umbes 900 000. Järgnesid USA 700 tuhande ja Hiina 610 tuhande liftiga. Brasiilias oli umbes 300 tuhat lifti.

2017. aasta seisuga oli Eestis umbes 5500 lifti.

Esimene viide liftile pärineb vanarooma arhitekti Vitruviuse töödest. Vitruvius teatas, et Archimedes olevat ehitanud lifti tõenäoliselt 236 eKr.

Kuigi paljud antiikaja saavutused hiljem unustati, ei kuulunud lift nende hulka. Hilisematel sajanditel on mitmelt poolt säilinud andmeid liftide kohta. Need töötasid tavaliselt kas liftisõitja enese või loomade lihaste jõul.

Tehnilises plaanis oli tänapäevaste liftide leiutamise seisukohalt kõige olulisem samm kruviülekande leiutamine. Kruviülekanne võimaldas muuta pöördliikumise kulgliikumiseks.

Esimese kruviülekannet kasutava lifti leiutas Ivan Kulibin. See paigaldati 1793 Talvepaleesse ja seda kasutati mõni aasta hiljem ka Moskva lähedal Arhangelskojes. Londonis ehitati esimene niisugune lift alles 1825.

Esimesed liftid olid ohtlikud. Kui tross katkes, kukkus lift šahti põhja ja polnud ime, kui liftis viibinud inimesed hukkusid. Tolle aja tehnohooldus oli sageli puudulik, mistõttu lifti seisukorda ei kontrollitud kuigi sageli. Sellepärast jäi tihti avastamata, et trossi kasutuskestus on lõppenud ja tross vajab vahetamist. Mõnevõrra parandas olukorda mitme trossi kasutamine, millest igaüks eraldi võetunagi suutnuks lifti kanda, kuid ohtlikud olid tolle aja liftid endiselt.

19. sajandi keskel oli maailmas palju tüüpe lifte, millega tõsteti maaki. Enamik neist olid hüdraulilised. Nende all oli varbkolbpump. Lifti kõrval oli (tavaliselt terasest) toru, mida sai vedeliku (tavaliselt veega) täita. Toru täitmine veega suurendas rõhku pumbas ja see pani lifti tõusma. Need liftid kasutasid vastukaalusüsteemi, nii et pump ei pidanud kogu lifti raskust kandma. Kuid varbkolbpump ei olnud kõrgete hoonete jaoks praktiline, sest tema kasutamiseks pidi maja põhja all olema sama sügav šaht kui maja kõrge oli. Hiljem töötati välja trosside ja ülekanderataste süsteem, millel oli palju plokke.

 

1854 demonstreeris Elisha Otis (1811–1861) New Yorgis kabiinipüüdurit, seistes tõstukis ja lõigates läbi seda hoidva trossi. Pärast trossi katkemist ei kukkunud tõstuk maha, kuna seda hoidis püüdur.

Otis rajas 1853. aastal ettevõtte Otis Elevator Company, mis on tänini üks maailma suuremaid liftitootjaid.

1857. aastal paigaldati esimene kabiinipüüduriga lift samal aastal New Yorgis valminud Haughwout Buildingusse. See lift maksis 300 USA dollarit ja liikus kiirusega 2 dm/s. See hoone on säilinud.

• 1861 – maailma esimene elektriajamiga lift.
• 1867 – esimene hüdroajamiga lift.
• 1878 – liftide kiiruse suurenemise tõttu täiustati püüdesüsteemi.
• 1880 – Siemens & Halske hakkas tootma lifte, mille kiirus oli 2 m/s.
• 1917 – esimene lift Venemaal.
• 1967 – NSV Liidus oli kasutusel 36 liftimudelit.
• 1980. aastatel töötas Viru ja Olümpia hotellis ööpäev läbi kaks liftimehaanikut.
• 1990 – kasutusele võeti kontrollerid ja digitaalelektroonika.
• 2015 – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas lõpetas töö Eesti viimane operaatoriga lift.

Lifti uksed

Lifti uste ülesanne on tagada, et reisijad kabiinist või korruselt ei kukuks šahti. Uste puhul on tavalisim variant kaks uksepaneeli, mis avanevad keskelt. Kui uksed avanevad liigub üks uks paremale ja teine vasakule. Teine levinud variant on teleskoopuks. See tähendab, et uksepaneelid on eri rööbastel ja liiguvad ukse avanedes ainult ühele poole ja teineteise taha. Seda varianti kasutatakse kitsastes šahtides ja kohtades, kus on vaja suurt kabiini ukseava.

Korruseuksed on ajal kui kabiini ees pole lukustatud, et inimene ei kukuks šahti, kui ta peaks ukse lahti tõmbama. Kabiini küljes on seade, mis korrusele jõudes teeb luku lahti, et uks avada. Enamikul liftidel peatab elektroonika kabiini automaatselt, kui mingil põhjusel korruseuks avatakse või ukselukustus ei tööta.

Masinaruumita liftid

 

Masinaruumita liftid on tehniliselt lahendatud nii, et enamus liftiosadest, näiteks ajam ja juhtelektroonika, asuvad šahtis, mitte eraldi masinaruumis. Šahtis väljas võib asuda näiteks lifti elektrikilp. Peale selle, et liftiajam asub kabiini rööpa küljes, sarnaneb see lift masinaruumiga liftidega.

Masinaruumita lifti eelised:

• säästab ruumi;
• ei vaja õli;
• on natuke odavam kui muud tüüpi liftid.

Sellise lifti miinused:

• lifti teenindamine ja hooldamine võib olla keerulisem.

Fakte

• Müratase on umbes 50–55 dB.
• Enamasti kasutatakse madala ja keskmise kõrgusega majades.
• Lifti ajam on kinnitatud kabiinirööpale.

 

Moodsatel liftidel on enamasti kabiinis

• ülekaaluandur – anduri rakendumisel ei liigu lift enne, kui kabiinis olevat raskust on vähendatud. Nii tagatakse, et lifti kabiin ei ületaks trosside kandevõimet;
• ventilaator või konditsioneer;
• juhtpaneel, millelt valitakse korrus. Mõne liftimudeli puhul tuleb kas mõnele korrusele sõiduks või üldse kasutamiseks viibutada uksekaarti või sisestada kood (või teha mõlemat);
• stopp-nupp, mis võimaldab lifti kabiinist seisma jätta;
• häirenupp või alarminupp, mis käivitab alarmi, kui inimesed lifti kinni jäävad.

Mõnel liftimudelil võib olla ka

• liftitelefon, mis võimaldab lifti kinni jäänutel võtta ühendust hoone turvateenistusega või liftifirmaga, mis saadab välja avariitöötajad;
• kutsetühistusfunktsioon: korrusenupu teist korda vajutamisega saab varasema korrusevaliku tühistada;
• lift võib olla läbikäidav ehk olla kahe väljapääsuga;
• katuseluuk, kust pääseb vajadusel šahti;
• turvakaamera;
• klaaskabiin vaatega hoone interjöörile või tänavale.

Hooldusrežiim

Hooldusrežiim võimaldab liftitehnikutel ja tehnilise järelevalve inspektoritel pääseda ligi šahtile ja seal olevale elektroonikale. Seda režiimi aktiveeritakse kolmel viisil: võtmega, kabiini katusel asuvast puldist või lifti elektrikilbist. Kui see režiim aktiveeritakse kabiin seiskub (kui see liikus), kutsed tühistatakse ja korrustel asuvad kutsenupud lülitatakse välja. Edaspidi saab liftikabiini liigutada ainult kabiinikatuselt ja kilbist. Kabiin liigub hooldusrežiimil olles vähendatud kiirusega (see sõltub kohalikest ohutusnõuetest).

Liftikabiini katusel oleval puldil on režiimilüliti (enamasti on sellel kaks režiimi, normaal- ja hooldusrežiim) ning nupud SÕIT, ÜLES, ALLA, stoppnupp, avariivalgustus ja häirenupp. Lisaks on sellel pistikupesa elektritööriistade toite jaoks. Kabiini liigutamiseks tuleb vajutada nuppe SÕIT ja seejärel soovitud suund. Kabiin peatub kohe, kui nupud vabastatakse. Stoppnupp takistab kabiini liikumast, kuni nupp üles tõstetakse. Häirenupp on juhuks, kui mehaanik ise peaks mingil põhjusel kabiinikatusele kinni jääma, et abi kutsuda.

Tuletõrjesõit

 

Tuletõrjesõit on režiim, mis võimaldab päästetöötajatel lifti tulekahju ajal kasutada. Režiimi aktiveerib päästetöötaja võtmega. Sellise režiimiga liftidel on enamasti ülerõhuga šaht, et takistada suitsul šahti pääsemist, tulekindlad uksed ja katuseluuk, et kabiinist välja pääseda, kui lift peaks näiteks voolukatkestuse tõttu seiskuma.

Avariivool

Kui elektroonika märkab, et pinge on madal, siis ta viib avariivooluga kabiini lähimale korrusele, avab uksed ja lülitub välja. Ent kui elektroonika ja ajam kaotavad järsku pinge, toidab avariivool minimaalset kabiini valgustust ja hoiab töös liftitelefoni ja alarmi, et kinni jäänud inimesed saaks abi kutsuda.

Eristatakse sõidu- ja kaubalifte. Sõiduliftid on ette nähtud inimeste ja kaubaliftid kaupade veoks. Sõiduliftide hulka kuuluvad näiteks reisi-, kiir- ja haiglaliftid. Kaubaliftid jagatakse üld- ja eriotstarbelisteks liftideks. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kaupluseliftid.

Ekspresslift ei teeninda kõiki korruseid. Näiteks võib tuua Maailma Kaubanduskeskuse, kus ei olnud lifti, millega oleks saanud sõita esimeselt korruselt otse kõige ülemisele. Selle asemel oli kaks ümberistumiskohta: 44. ja 78. korrusel. Maapinnal tuli valida ekspresslift, millega sõideti vahepeatusteta kas 44. või 78. korrusele, ja seal ümber istuda lifti, millega sai sõita vajalikule korrusele.

Lavatõstuk on eriotstarbeline lift, mida kasutatakse põhiliselt teatris. Sellega saab tõsta suurt osa lavast. Lavatõstuk talub väga suurt koormust: sellega saab tõsta tervet sümfooniaorkestrit ühekorraga. Lavatõstukiga on isegi elevante tõstetud. Need tõstukid on tavaliselt hüdraulilised ja liiguvad väga aeglaselt.

Sõiduliftid

Sõidulifti kandevõime on 320–1600 kg, kiirus 0,5–20,5 m/s, kiirliftil kuni 7 m/s. Kõrgetesse majadesse ehitatakse üldjuhul kiiremaid lifte kui madalatesse.

NSV Liidus tuli sõiduliftid ehitada majadesse, kus oli rohkem kui viis korrust. Sel põhjusel ehitatigi NSV Liidus suhteliselt palju viiekorruselisi maju.

Kõige levinumad on liftid, mis on mõeldud inimeste veoks. Need on laialt kasutusel elumajades ja büroohoonetes. Tavaliselt juhitakse neid liftist endast, kus on nuppudega juhtpaneel.

Haiglaliftid on mõeldud eelkõige haigete veoks.

Mõnel kahekorruselisel lennukil, näiteks Boeing 747-l või Lockheed L-1011-l, on samuti lift, millega saab tõsta toidukärusid, aga millega saavad sõita ka stjuardessid.

Maailmas on kohti, kus liftid kuuluvad ühistranspordi hulka. Näiteks Krimmis Jaltas ühendab lift mäe otsas olevaid hotelle Musta mere rannaga. Bilbao metroos saab Casco Viejo jaamast sõita liftiga läheduses oleva mäe tippu ja liftis kehtivad metroopiletid.

Eesti kiireim (3,5 meetrit sekundis) sõidulift asub Tallinna Teletornis. Maailma kiireim sõidulift asub Guangzhous CTF Finance Centre's. Varem olid maailma kiireimad Shanghai Keskuse hoone (20,5 m/s) ja Taipei 101 liftid.

Tallinna kõige aeglasema sõidulifti kiirus on 0,63 m/s.

Eesti väikseim lift asub Tallinna vanalinnas elumajas. Selle tõstevõime on kuni 220 kilogrammi.

Kaubalift

 

Kaubaliftid on mõeldud kaubaveoks. Nende kandevõime võib olla märgatavalt suurem kui reisiliftidel, aga nende kiirus on väiksem. Tüüpiline kandevõime on kuni 10 tonni ja kiirus 18–50 cm/s.

NSV Liidus ehitati kaubaliftid majadesse, mis olid kõrgemad kui üheksa korrust. Sel põhjusel ehitatigi NSV Liidus suhteliselt palju kuni üheksakorruselisi maju.

Käsiliftid on käsiajamiga teenindusliftid, mis on mõeldud väikeste esemete transpordiks. Näiteks kasutatakse neid toidu veoks köögi ja toitlustusasutuse või söögitoa vahel, mis asuvad eri korrustel.

Seal, kus on vaja teisaldada autosid, aga ruumi on väga vähe, kasutatakse sõidukilifte. Need asuvad tavaliselt parkimismajades või autotehastes. Need liftid on hüdraulilised ja neil puudub vastukaal. Et ruumi otstarbekamalt kasutada, võib platvorm pöörelda, nii et juht ei pea tagurdama, vaid võib üksnes edasi sõita. Enamiku sõidukiliftide kandevõime on 2 tonni, kuid on ehitatud ka eriti suure tõstevõimega sõidukilifte, millega on võimalik tõsta 20-tonniseid veoautosid. Kiievi metroos Dnipro jaamas on sõidukilift, millega tõstetakse rongivaguneid. Eesti suurim lift asub Novira Plaza maa-aluses parklas.

Lennukikandjatel on lifte, millega saab tõsta tervet lennukit. Sellised lennukikandjad on kahetekilised: ülemine on lennutekk ja alumine on angaaritekk. Nende liftide kandevõime võib olla kuni 90 tonni.

 

Põhiosad

Lift koosneb järgmistest põhiosadest:

• masinaruum
• ajam
• tõmbetrossid
• riputusseade
• püüdur ehk pidur
• kabiin
• kõrvaljuhe
• juhtklots
• šaht
• kabiini ja vastukaalu rööpad
• vastukaal
• puhver
• süvend
• pingutusplokk
• kiiruspiiraja ja selle tross
• elektrikilp ja juhtelektroonika

Ajamid

Hüdrauliline ajam

Hüdrauliline ajam toimib rõhu all oleva vedeliku abil. Ajami tööks vajalikku energiat arvestatakse Bernoulli seaduse järgi: ${\displaystyle {\frac {\rho v^{2}}{2}}+\rho gh+p=const}$ .

Elektriajam

 

  Pikemalt artiklis Asünkroonmootor

Tänapäeval kasutatakse liftides sageli elektriajamit. Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse kolmefaasilist ajamit, mille pöördesagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Elektriajam vajab lisakorrust, kus paikneb masinaruum.

Euroopas kasutatakse tihti elektriajameid pingega 380, 400 ja 660 V, mis töötavad vahelduvvoolul sagedusega 50 Hz.

Eco Disk

 

Eco Disk on lameajam, mille kasutamiseks ei ole vaja lisakorrust masinaruumi jaoks. Eco Disk paigaldatakse liftišahti viimastel korrustel lifti kõrvale. Ajamit juhitakse šahtis asuvast kilbist. Ajamivõll ühendatakse terastrosside abil kabiini ja vastukaaluga, paindekohtades vähendavad kulumist rattad.

 

Lifte hooldatakse iga kahe aasta tagant. Pärast kümmet kasutusaastat hooldatakse iga kuue kuu tagant. Tavaliselt annab tootja liftidele kümneaastase garantii, pärast tähtaja lõppu tuleb sõlmede ülevaatus iga 12 kuu järel. Liftide töökoormust mõõdetakse kasutamiskordade arv järgi.

Liftide tüüpiline tootjapoolne kasutuskestus on 25 aastat. Seda kasutuskestust võimaldab saavutada lifti korrapärane ülevaatus ja hooldusvälpade järgimine. Sedamööda, kuidas lift vananeb, muutub siiski järjest keerulisemaks varuosade hankimine, ühtlasi halvenevad lifti sõiduomadused. Seetõttu võivad hoone omanikud otsustada, et lift vajab kaasajastamist.

Tavaliselt vahetatakse kaasajastamise käigus juhtimissüsteem, kõik elektrijuhtmed, nupud, asendi- ja suunanäidikud, riputusseadmed ja mootorid, kaasa arvatud uste liikumist kontrollivad mootorid. Rööpaid ja teisi raskeid struktuure üldjuhul ei vahetata. Liftitrosse vahetatakse juhul, kui nende kasutuskestus on lõppenud või kui tehniline järelevalve teeb vastava ettekirjutuse. Lifti kaasajastamise maksumus sõltub suuresti sellest, mis tüüpi seadmeid lifti kaasajastamise käigus paigaldatakse.

Kaasajastamine võib lifti töökindlust oluliselt suurendada, eriti kui mehaanilised releed ja kontaktid asendatakse elektroonilistega. Sõit võib muutuda sujuvamaks ja reisijate ohutus suureneda.

NSV Liidus olid liftiuksed konstruktsiooni tõttu kergesti avatavad. Liftišahtides oli palju teravaid, pinge all ja libedaid osi, mis võisid põhjustada sügavaid sisselõikeid, elektrilööke ja allakukkumist (paljud sõlmed olid õlitatud).

Statistiliselt võttes on kandvate trossidega liftid ülimalt ohutud. Ükski sõiduk pole liftist ohutum. 1998. aasta hinnangute järgi on kõigest üks kaheksamiljondik protsenti anomaalne ja rõhuv enamus neist anomaaliatest ei kujuta endast inimelule ohtu, vaid on midagi sellist, et lifti uksed ei avane. Praktiliselt puuduvad niisugused õnnetused, kus lift kukuks liftišahti ja seal olnud inimesed hukkuksid.

Siiski hukkub igal aastal maailmas liftidega seotud õnnetustes paarkümmend inimest. Enamik surmajuhtumitest on seotud lifti hooldamisega – näiteks kui hooldustöötaja kummardub liiga kaugele ja kukub šahti või kui ta jääb lifti liikuvate osade vahele. Ülejäänud surmajuhtumitest enamik on seda tüüpi, et korrusel avanevad liftišahti uksed, kuigi nende taga lifti pole, ja inimene astub pimesi liftišahti. On ka juhtunud, et inimese sall jääb liftiuste vahele kinni ja kui lift liikuma hakkab, poob sall inimese üles.

Õigupoolest oli enne 11. septembri terrorirünnakuid viimane juhtum maailmas, kus reisijatega lift liftišahti kukkus, 1945. aastal Empire State Buildingus, kus lennuk hoonesse sisse sõitis, kahjustades kõiki liftitrosse korraga. Lift, kus oli üksainus inimene, nimelt liftitöötaja, kukkus 75. korruselt alla. Liftitöötaja sai raskelt vigastada, kuid paranes, asus juba mõne kuu pärast endisel kohal tööle ja elas veel 49 aastat. Siiski juhtus 2007. aastal Seattle'i haiglas õnnetus, kui lifti trossid katkesid ja kabiin sattus vabalangemisse. Liftis viibinud viie inimese elud päästis kiiruspiirik, mis vallandas kohe kabiini püüdurid ehk mehaanilised avariipidurid, mis kabiini peatasid. Juurdlus tuvastas, et õnnetuse põhjustas tehniline rike, ja liftifirma vahetas kõik seda tüüpi liftitrossid välja.

Tänapäeval on liftidel funktsioon, et rikke korral teatavad nad sellest tehnilisse juhtimiskeskusse SMS-i või e-kirja teel. Alates 2002. aastat ehitatud liftid peavad sisaldama telefoni, et hädaolukorda sattunud saaksid selle kaudu ühendust võtta klienditeenindusega.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lift