Jaanuar 2006
Jaanuar 2006, kroonika
1. jaanuar
- 2005. aasta viimase sekundi ette maailmaaja järgi lisati liigsekund (kell 1.59 Eesti aja järgi lisati 59. sekundi järele lisasekund).
- Austria sai Euroopa Liidu eesistujamaaks.
- Hispaanias jõustus seadus, millega keelustati avalikes kohtades suitsetamine ja kohustati toitlusasutusi looma eraldi teenindusalad suitsetajatele ning mittesuitsetajatele.
- Šveitsis astus ametisse liidupresident Moritz Leuenberger.
- Vene-Ukraina gaasitüli: Hommikul alustas Venemaa riigiettevõte Gazprom tehnilisi töid maagaasitarnete peatamiseks Ukrainale, sest hinnaläbirääkimistel ei jõutud kokkuleppeni. Ungarisse ja Poolasse jõudva gaasi hulk vähenes. Gazpromi esindaja väitel oli Ukraina gaasi varastanud, Ukraina peaminister eitas seda.
- Venemaa sai grupi G8 eesistujamaaks.
- Palestiina aladelt tulistati Kassam-tüüpi rakettidega Iisraeli. Raketid kukkusid Negevi kõrbe ja Sederoti linna. Inimohvreid rünnakud kaasa ei toonud.
2. jaanuar
- Saksamaal Bad Reichenhallis (Baieri liidumaal) ei pidanud lume raskusele vastu ja varises sisse jäähalli katus. Surma sai 15 inimest.
- Fidži saari tabas 7,1-magnituudine maavärin.
3. jaanuar
- Suri Paapua Uus-Guinea poliitik, endine peaminister ja kindralkuberner Sir William Skate.
4. jaanuar
- Iisraeli peaministril Ariel Sharonil tekkis tugev ajuverejooks, mis põhjustas aju insuldi. Peaministri kohuseid hakkas täitma rahandusminister Ehud Olmert.
- Vene-Ukraina gaasitüli leidis lahenduse. Vahendusfirma RosUkrEnergo nõustus ostma Gazpromilt uue hinnaga maagaasi, segades seda odava Türkmenistani gaasiga ja müües Ukrainale gaasisegu 95 dollari eest. Uus leping sõlmiti viieks aastaks.
- 63. eluaastal suri Araabia Ühendemiraatide asepresident ja peaminister, Dubai emiir Maktūm bin Rāshid Āl Maktūm. Dubai emiiriks sai tema vend kroonprints Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm.
5. jaanuar
- Araabia Ühendemiraatide president Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān nimetas Dubai emiiri Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūmi asepresidendiks ja peaministriks.
- Hispaania kuningas Don Juan Carlos I abikaasaga viibis ametlikul siseriiklikul visiidil Andaluusias.
- Kinos Sõprus anti Jaak Kilmile üle Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind telemängufilmi "Kohtumine tundmatuga" eest ja Andres Laasikule Eesti Filmiajakirjanike Ühingu parima filmiajakirjaniku auhind.
6. jaanuar
- Iisraeli peaministrile Ariel Sharonile tehti kolmas edukas operatsioon koljusisese rõhu alandamiseks.
7. jaanuar
- Suurbritannia suuruselt kolmanda erakonna, Liberaaldemokraatliku Partei esimees Charles Kennedy astus tagasi pärast alkoholiprobleemide tunnistamist.
- Iraagi pealinnas Bagdadis rööviti ajalehe Christian Science Monitor kaastöötaja Jill Carroll. Tema autojuht sai rünnakus surma.
8. jaanuar
- Algas muslimite iga-aastane Suur Palverännak pühasse Meka linna Saudi Araabias.
- Kreeka pealinnas Ateenas leidis aset 6,4–6,7-magnituudine maavärin.
- Eesti Kultuurkapital andis Eesti Kunstimuuseumi uues hoones üle 2005. aasta aastapreemiad. Rahvakultuuri preemia pälvis koorijuht Olev Oja, kirjanduspreemia luuletaja Paul-Eerik Rummo, helikunsti preemia helilooja Eino Tamberg, spordipreemia sõudja Jaan Tults, kujutava kunsti preemia disainer Tarmo Luisk, arhitektuuripreemia arhitekt Pekka Vapaavuori, audiovisuaalse kunsti preemia Hardi Volmer, Arko Okk ja Toomas Kall, näitekunsti preemia Mari-Liis Küla, Liina Pihlak, Aime Unt, Liina Unt, Mari Tuuling ja Andres Tali.
9. jaanuar
- Iraani Revolutsiooni Kaardiväe maavägede ülem Ahmad Kazemi ja tema 10 kaasohvitseri hukkusid Kirde-Iraanis toimunud lennuõnnetuses.
- 69. eluaastal suri tuntud Eesti näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver.
10. jaanuar
- Ukraina parlament avaldas umbusaldust peaminister Juri Jehhanurovi valitsusele, kuna opositsioon ei olnud rahul valitsuse kompromisslahendusega Vene-Ukraina gaasitülile. Umbusaldust toetas 250 liiget 450-st.
- Põhja-Korea liider Kim Chong-il alustas salajast visiiti Hiina Rahvavabariigis, lennates P'yŏngyangist Shanghaisse ja jätkates sealt maad mööda teekonda Pekingisse. Korea riigijuhi visiiti võib pidada erakordseks, kuna seni oli ta välismaale reisinud ainult maatransporti kasutades.
- Arvutifirma Apple Computer juht Steve Jobs esitles iga-aastasel suurüritusel Macworld Expo esimesi Mac-arvuteid, mis kasutavad Motorola G4 ja IBMi G5 protsessorite asemel Inteli uusi kahetuumalisi protsessoreid Yonah. 2006. aasta lõpuks kavandab Apple kõik oma arvutimudelid üle viia Inteli protsessoritele.
11. jaanuar
- Kasahstani pealinnas Astanas toimus president Nursultan Nazarbajevi ametisse seadmise tseremoonia. Nazarbajev, kes on võimul olnud aastast 1989, jäi ametisse veel viieks aastaks. Suurriikide juhtidest olid kohal Venemaa president Vladimir Putin, Hiina asepresident Zeng Qinghong ja Ukraina president Viktor Juštšenko.
12. jaanuar
- Saudi Araabias Minas Meka lähedal hukkus päikeseloojangu ajal tekkinud rüseluses vähemalt 363 palverändurit ja tõenäoliselt tuhanded said vigastada. Õnnetus leidis aset muslimite iga-aastase suure palverännaku viimasel päeval. Enamik ohvreid oli pärit Lõuna-Aasiast.
- Mehmet Ali Ağca, kes üritas 1981. aastal mõrvata paavst Johannes Paulus II, vabastati pärast 25-aastast vangistust Itaalia ja Türgi karistusasutustes İstanbuli Kartali vanglast.
13. jaanuar
- CIA korraldas terrorist Ayman az-Zawahiri tapmiseks rünnaku Damadola külale Pakistanis. Rünnakus hukkus 18 külaelanikku, az-Zawahirit nende seas ei olnud. Pakistan esitas toimunu tõttu Ameerika Ühendriikidele ametliku protesti.
- 4 Likudi-parteisse kuuluvat Iisraeli ministrit, sealhulgas välisminister Silvan Shalom teatasid oma tagasiastumisest. Ministrite lahkumine oli kavas juba varem seoses Likudi lõhenemisega ja peaminister Ariel Sharoni lahkumisega parteist. Peaministri haigestumisel loobusid nad esialgu sellest kavast, kuid andsid nüüd järele Likudi juhi Benjamin Netanyahu survele.
14. jaanuar
- Lätis asutati uus rahvuslik partei Visu Latvijai! (Kõik Lätile!), mis kasvas välja kolme aasta eest asutatud samanimelisest poliitilisest noorteorganisatsioonist.
- Ametisse astus Ameerika Ühendriikide Virginia osariigi uus kuberner, demokraat Tim Kaine.
15. jaanuar
- 79 aasta vanuses suri kauaaegne Kuveidi emiir Jābir al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ. Uueks emiiriks sai 76-aastane kroonprints Sa‘d al-Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ, eelmise valitseja onupoeg.
- 2006. aasta Soome presidendivalimised: Soomes toimus presidendivalimiste esimene voor. Et ükski kandidaatidest ei kogunud üle 50% häältest, leidis 29. jaanuaril 2006 aset valimiste teine voor, kus osalesid enim hääli kogunud Tarja Halonen (46,3%) ja Sauli Niinistö (24,1%). Valimistel kandideerinud peaminister Matti Vanhanen kogus 18,6% häältest ja jäi kolmandaks.
- Tšiilis toimus presidendivalimiste teine voor. Valimised võitis 53,5% häältega Tšiili Sotsialistliku Partei kandidaat Verónica Michelle Bachelet Jeria, kellest sai esimene naispresident riigi ajaloos.
- Afganistanis Kandahāri linnas rammis umbes kell 13 transpordiameti juures 200 m kaugusel linna väravatest laskemoonaga täidetud auto patrullil olnud Kanada konvoisse kuulunud soomussõidukit Humvee. Enesetaputerrorist, Kanada diplomaat Glyn Berry ja kaks tsiviilisikut hukkusid. Veel 13 inimest sai viga, neist 10 olid Afganistani kodanikud ja kolm Kanada sõjaväelased. Vastutuse võttis endale Ţālibān.
16. jaanuar
- Libeerias astus ametisse riigi esimene naispresident Ellen Johnson-Sirleaf. Valimiste teises voorus 8. novembril 2005 kogus ta 59,4% häältest. Tegu on ühtlasi Aafrika esimese demokraatlikult valitud naisriigipeaga.
- Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kohtus Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kohtumisel arutati Vene-Saksa majanduskoostööd ja Iraani tuumaprobleemi.
- Iisraeli peaministri kohusetäitja Ehud Olmert valiti Ariel Sharoni loodud uue Kadima partei esimeheks.
- Afganistanis Kandahāri linnas hukkusid plahvatuses kaks sõjaväelast ja kaks tsiviilisikut. Neli Afganistani sõjaväelast ja kümme tsiviilisikut sai vigastada. Vastutuse võttis endale Ţālebān.
- Afganistanis Kandahāri provintsis Pakistani piiri äärse linna Spīn Būldaki kesklinnas sõitis enesetaputerroristist mootorrattur kohaliku pidustuse raames korraldatud maadlusmatši jälgiva sadakonna inimese sekka ning pani plahvatama oma keha ümber seotud lõhkeaine. Hukkus 22 inimest ja veel 20 inimest sai vigastada. Vastutuse võttis endale Ţālibān.
- Ameerika Ühendriikides Hollywoodis jagati Kuldgloobuse filmiauhindu. Parimaks filmiks tunnistati Ang Lee "Brokeback Mountain", mille eest sai Ang Lee ka parima režissööri preemia. Parimaks meesosatäitjaks tunnistati Philip Seymour Hoffman ja parimaks naisosatäitjaks Felicity Huffman. Parima muusikafilmi auhinna pälvis James Mangoldi film "Walk the Line" ("Nagu noateral") ja parima võõrkeelse filmi auhinna Hollandi-Palestiina koostöös valminud "Paradise Now" ("Kohe paradiisi"). Televisioonikategoorias olid võitjateks draamaseriaalidest "Lost" ("Teadmata kadunud") ja komöödiasarjast "Desperate Housewives" ("Meeleheitel koduperenaised").
- Tallinna Ülikooli senat kuulutas rektorikandidaatideks Rein Raua ja Andres Kollisti.
17. jaanuar
- Taiwani president Chen Shui-bian rahuldas peaminister Frank Hsiehi tagasiastumispalve, mis oli ajendatud valitseva Demokraatliku Progressiivse Partei kaotusest kohalikel valimistel.
- Ameerika Ühendriikides astus ametisse New Jersey osariigi uus kuberner, demokraat Jon Stevens Corzine.
- Internetifirma Google teatas, et ostab ära raadioreklaamifirma dMarc Broadcasting. dMarci peamiseks väärtuseks on spetsiaalne tarkvara, mis võimaldab klientidel oma reklaami otse raadiojaamale edastada. Google maksab firma senistele omanikele 102 miljonit USA dollarit ja sõltuvalt dMarci kasumlikkusest kolme aasta jooksul veel kuni 1,14 miljardit dollarit.
- Terroristid ähvardasid tappa Iraagis röövitud Ameerika ajakirjaniku Jill Carrolli kui Ameerika Ühendriigid ei vabasta 72 tunni jooksul kõiki naissoost iraaklastest vange.
- Suri esimene linnugripi surmavasse vormi H5N1 haigestunud inimene Iraagis, 15-aastane kurdi tüdruk.
18. jaanuar
- Iisraeli peaministri kohusetäitja Ehud Olmert nimetas ametisse uued ministrid asendamaks 13. jaanuaril tagasi astunud Likudi partei liikmeid. Uued ministrid kuuluvad Ariel Sharoni asutatud Kadima parteisse. Neist prominentseim on uus välisminister Tzipi Livni.
- Hiina pealinnas Pekingis lõppes linnugripikonverents, kus maailma juhtivad riigid ja organisatsioonid eesotsas Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ning Maailmapangaga lubasid eraldada võitluseks haigusega 1,9 miljardit USA dollarit.
- Iraagi pealinna Bagdadi Jami'a distriktis toimunud rünnakus relvastatud konvoile tapeti 10 turvatöötajat ja rööviti Malawist pärit insener.
- Elevandiluurannikul laienesid kokkupõrked ÜRO rahuvalvajate ja riigi presidendi Laurent Gbagbo poolehoidjate vahel, kes nõudsid ÜRO ja Prantsuse rahuvalvevägede lahkumist Lääne-Aafrikast. Guiglo linnas sai surma 4 ja vigastada 12 rahuvalvajate baasi rünnanud isikut.
- Eestis puhkes skandaal president Arnold Rüütli isiku ümber, kui telesaates "Pealtnägija" avaldati lugu presidendi lapselastest, kes sõpradega Kadrioru lossis pidutsedes rikkusid väidetavalt häid tavasid, käitusid ebaväärikalt lossi ametiruumides ja tutvusid ametlike dokumentidega.
19. jaanuar
- Terroriorganisatsiooni al-Qā‘idah juht Usāmah ibn Lādin ähvardas Ameerika Ühendriike uute rünnakutega, kuid pakkus samas neile ka teatud tingimustel pikaajalist vaherahu. Sõnum edastati helilindil telekanalile al-Jazīrah, USA Luure Keskagentuuri ekspertide hinnangul kõneles lindil tõepoolest bin Lādin ise.
- Iisraeli pealinna Tel Avivi vana bussijaama läheduses asuvas kiirsöögikohas sai enesetaputerroristi rünnakus vigastada 20 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis Palestiina Islamidžihaadi Liikumine (Harakat al-Jihād al-Islāmi al-Filastīni).
- Ameerika Ühendriigid nõudsid Iraani küsimuse kiiret arutlusele võtmist ÜRO Julgeolekunõukogus. Iraani süüdistatakse tuumaelektrijaama rajamise varjus tuumarelvade programmi arendamises. Ameerika Ühendriigid soovivad seetõttu kehtestada Iraani vastu majandussanktsioone; sellele seisukohale seisavad vastu Hiina ja Venemaa. Euroopa Liit on oma seisukohta Iraani küsimuses sageli muutnud, kuid kaldub toetama USA nõudmisi.
- Prantsusmaa president Jacques Chirac teatas avalikus esinemises, et tema riik on valmis andma tuumalöögi igale riigile, kes paneb Prantsusmaa vastu toime terroriakti. Saksamaa juhtivad poliitikud mõistsid Chiraci avalduse hukka, nähes selles otsest ähvardust Iraanile.
- Iraani president Maḩmūd Aḩmadīnezhād alustas kahepäevast riigivisiiti Süürias.
- Elevandiluuranniku valitsusmeelse noorteorganisatsiooni Noored Patrioodid juht Charles Ble Goude kutsus oma organisatsiooni liikmeid üles lõpetama protestid ÜRO ja Prantsuse rahuvalvajate vastu.
- Taiwani uueks peaministriks nimetati Su Tseng-chang, kes on varem olnud Demokraatliku Progressiivse Partei esimees ja presidendi kantselei personaliülem.
- Ungari kirdeosas kukkus alla Slovakkia armeele kuulunud lennuk AN-24. Hukkus 42 inimest, pääses vaid üks Slovakkia armee leitnant. Lennuki pardal olid Kosovost NATO missioonilt koju pöörduvad sõdurid.
- Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA saatis teele kosmosesondi New Horizons, mille ülesandeks on uurida Päikesesüsteemi kaugeimat planeeti Pluutot. Sond peaks jõudma oma sihtkohta 2015. aastal. Pluuto on viimane Päikesesüsteemi planeet, mida pole siiani uuritud.
20. jaanuar
- Jaapan taaskehtestas sisseveokeelu Ameerika Ühendriikide loomalihale, kuna hiljutisest saadetisest leiti veiste selgroo osi, mille kaudu võib edasi kanduda hullulehmatõbi. USA loomaliha import oli varem keelustatud kaks aastat kuni detsembrini 2005.
- Iraagi parlamendivalimistel saatis edu šiiitide valimisliitu, mis võitis parlamendis 128 kohta. Kurdidel on uues parlamendis 53 ja kahel sunniitide parteil kokku 55 kohta.
- Iraani keskpank alustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide kartuses oma välismaal asuvate rahaliste vahendite ümberpaigutamist.
- Türgi Ülemkohus otsustas, et 12. jaanuaril vanglast vabanenud Mehmet Ali Ağca peab sinna tagasi pöörduma, sest Itaalias kantud karistus ei kehti Türgis sooritatud kuritegude eest. Ağca oli viibinud 19 aastat Itaalia vanglas 1981. aastal paavst Johannes Paulus II-le tehtud mõrvakatse eest.
- Venemaa Föderatsiooni Altai Vabariigi presidendiks sai Aleksandr Berdnikov.
- Austraalia kaitseminister Robert Hill teatas oma tagasiastumisest.
- Gaboni president Omar Bongo Ondimba nimetas Jean Eyeghe Ndongi riigi uueks peaministriks.
21. jaanuar
- 62. eluaastal suri kopsuvähki Kosovo president ja Kosovo Demokraatliku Liiga esimees Ibrahim Rugova. Presidendi kohuseid asus ajutiselt täitma parlamendi esimees Nexhat Daci.
- Taani pealinna Kopenhaageni Christiansborgi lossi kirikus ristiti kroonprints Frederiki kolmekuune poeg, kes sai nimeks Christian Valdemar Henri John. Tulevase troonipärija ristimisel osales 300 aadlisoost külalist, sealhulgas kõigi Euroopa monarhiate esindajad.
- Suurbritannia pealinnas Londonis viidi läbi päästeoperatsioon Thamesi jõkke sattunud vaala toimetamiseks Atlandi ookeani. Vaatamata päästjate jõupingutustele suri vaal siiski kella 22 paiku laeval, mis oli teel avamerele.
22. jaanuar
- Boliivias vannutati ametisse 18. detsembril 2005 presidendivalimised võitnud sotsialist Juan Evo Morales Aima.
- Portugalis toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister, paremtsentrist Anibal Cavaco Silva. Silva kogus 50,6% häältest ja temast sai esimene parempoolne president peale 1974. aastat.
- Cabo Verde parlamendivalimised võitis valitsev sotsiaaldemokraatlik Aafrika Partei Cabo Verde Iseseisvuse Eest (Partido Africano da Independência de Cabo Verde, PAICV), saavutades 41 kohta 72-kohalises parlamendis.
- Vatikani Sixtuse kabelis tähistati piduliku missaga Šveitsi kaardiväe asutamise 500. aastapäeva. Missa pidas Vatikani riigisekretär, kardinal Angelo Sodano ja sellel osales 110 kaardiväelast. Sõdureid õnnistas ka paavst Benedictus XVI isiklikult.
- Venemaal Põhja-Osseetias toimunud kahe plahvatuse tagajärjel katkes Gruusia ja Armeenia varustamine maagaasiga. Raskete ilmaolude ja sõltuvuse tõttu Vene gaasist ähvardas mõlemat riiki energiakriis. Gruusia president Mihhail Saakašvili süüdistas plahvatuste korraldamises Venemaa eriteenistusi.
- Armeenia president Robert Khotšharjan alustas ametlikku visiiti Venemaal, kohtudes Moskvas Vene presidendi Vladimir Putiniga.
- Kambodžas toimusid esimesed valimised Senatisse. Rahvusvaheliselt nimetati valimisi ebademokraatlikeks, kuna valida said ainult parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogude liikmed.
- Eesti president Arnold Rüütel pöördus tagasi visiidilt Ameerika Ühendriikidesse, kus kohtus väliseestlaste kogukonna esindajatega, pidas loengu Stanfordi ülikoolis ja külastas internetifirmat Yahoo!.
23. jaanuar
- Euroopa Liidus jõudis kätte nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ rakendamise tähtaeg, mis võrdsustas kolmandatest riikidest pärit püsiva pikaajalise elamis- ja tööloaga isikute õigused võimaluste piires Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike õigustega. Tähtajaks olid direktiivi rakendanud vaid viis liikmesriiki – Austria, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia.
- Kanada parlamendivalimised võitis 13 aastat opositsioonis olnud Konservatiivne Partei (36,3% häältest). Senine peaminister ja liberaalide juht Paul Martin teatas oma tagasiastumisest Liberaalse Partei esimehe kohalt. Konservatiividel puudub parlamendis siiski kindel enamus – 308 kohast kuulub neile 124, liberaalidele 103.
- Venemaa taastas osaliselt Gruusia ja Armeenia varustamise gaasiga, kasutades selleks Aserbaidžaani läbivaid torujuhtmeid.
- Armeenia esitas Venemaale kava müüa 45% oma osakutest rajatavas Iraani-Armeenia gaasijuhtmes Vene gaasimonopolile Gazpromile, soovides vastutasuks pikaajalist lepingut odava Vene maagaasi tarnimiseks Armeeniasse.
- Türgi kohus otsustas loobuda kriminaalsüüdistustest kirjaniku ja dissidendi Orhan Pamuki vastu, keda süüdistati Türgi identiteedi solvamises. Euroopa Liit kritiseeris Türgit Pamuki süüasja tõttu korduvalt, kuna pidas seda tõendiks sõnavabaduse piiramise kohta Türgis.
- Iraagi endise presidendi Saddam Husseini üle peetava kohtuprotsessi uueks ülemkohtunikuks nimetati kurdi rahvusest Rauf Rashid Abdel-Rahman. Eelmine ülemkohtunik Rizgar Muhammad Amin lahkus ametist vastuolude tõttu Iraagi valitsusega.
- Montenegro pealinna Podgorica lähistel toimunud rongiõnnetuses hukkus 44 ja sai vigastada enam kui 180 inimest.
- Keenia pealinnas Nairobis kukkus kokku pooleliolev ehitis. Õnnetuses hukkus 4 ja sai vigastada 79 inimest.
- Ameerika Ühendriikide autotootja Ford Motor Company teatas, et soovib 2008. aastaks Põhja-Ameerikas uuesti kasumisse jõuda ja restruktureerib selleks firma. Restruktureerimise käigus suletakse aastaks 2012 14 tootmisüksust ja koondatakse 25 000–30 000 töötajat.
- Ameerika Ühendriikide arvutifirma IBM teatas, et tihendab koostööd internetifirmade AOLi, Yahoo ja Google'iga, integreerides oma suhtlustarkvara Lotus Sametime mainitud firmade suhtlusprogrammidega.
24. jaanuar
- Kuveidi emiir Sa‘d al-Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ loobus parlamendi ja perekonna survel troonist. 76-aastane Sa‘d tõusis vastavalt päriluskorrale troonile 15. jaanuaril, kuid raskete terviseprobleemide tõttu peeti teda riigipea ametikohale sobimatuks. Tema järglaseks nimetati senine peaminister, 76-aastane šeik Şabāḩ al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ.
- Ameerika Ühendriikide Senati justiitskomitee kiitis 10 häälega 8 vastu heaks Samuel Alito kandidatuuri Ülemkohtu liikme ametikohale. Järgmisena läheb Alito kandidatuur hääletamisele Senati täiskogu ette.
- Aafrika Liidu uueks esimeheks valiti Kongo Vabariigi president Denis Sassou-Nguesso.
- Nigeeria lõunaosas Port Harcourti linnas ründasid relvastatud isikud Itaalia naftafirma Agip kontorit, rünnakus hukkus 2 ettevõtte töötajat ja 7 politseinikku.
- Saksa-Ameerika autotootja Daimler-Chrysler teatas, et kavatseb järgmise kolme aasta jooksul koondada 6000 kontoritöölist. Päev varem teatas ulatuslikest koondamisplaanidest USA autotootja Ford Motor Company.
- Ameerika Ühendriikide meelelahutuskontsern Walt Disney Company jõudis arvutifirma Apple Computer juhi Steve Jobsiga kokkuleppele viimasele kuuluva animatsioonifirma Pixar Animation Studios ostuks. Tehingu hinnaks on 7,4 miljardit USA dollarit.
- Eestis astus ametist tagasi presidendi turvalisuse eest vastutava julgestuspolitsei julgestusosakonna peadirektor Ain Lepikult. Tema lahkumise põhjuseks oli julgestuspolitsei ebapiisav tegutsemine president Arnold Rüütli lastelaste poolt presidendi ametiruumides korraldatud pidude (kadriorgia) ohjeldamisel.
25. jaanuar
- Palestiinas toimusid parlamendivalimised. Teiste seas olid valimisi vaatlemas Riigikogu liige Toomas Alatalu ja USA ekspresident Jimmy Carter. Valimised võitis äärmuslik islamiliikumine Ḩamās, saades 76 kohta 132-kohalises parlamendis. Senine võimupartei Fatah saavutas 43 kohaga paremuselt teise tulemuse. Kokku osales valimistel 74,6% valimisealisest elanikkonnast.
- Paavst Benedictus XVI avaldas oma esimese entsüklika, mis kannab pealkirja "Deus Caritas Est" ("Jumal on armastus"). Entsüklika käsitleb armastuse rolli kirikus ja lunastuse ajaloos.
- Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee mõistis oma resolutsioonis hukka totalitaarsete kommunistlike režiimide poolt toime pandud inimsusvastased kuriteod.
- Kohtu all viibiva Tšiili ekspresidendi Augusto Pinocheti tütar, 60-aastane Lucía Pinochet, keda kodumaal süüdistatakse maksudest kõrvalehoidmises, palus Ameerika Ühendriikidelt poliitilist varjupaika.
- Internetifirma Google teatas oma otsimootori tsenseeritud versiooni avamisest Hiina kasutajatele, mis järgib Hiina RV valitsuse poolt kehtestatud piiranguid. Filtreeritud otsimootoriga seoses on firmat laialdaselt süüdistatud sõnavabaduse piiramisele kaasa aitamises.
- Eesti Filmi Sihtasutuse uueks juhiks valiti Marge Liiske ja uueks peaeksperdiks Karlo Funk. Liiske vahetab 1. aprillist välja sihtasutuse praeguse juhi Martin Aadamsoo ja senine peaekspert Jaak Lõhmus lahkub töölt 31. mail.
26. jaanuar
- Palestiina omavalitsuse peaminister Aḩmad Qurai‘ astus tagasi.
- Ameerika Ühendriikide armee nõustus vabastama 5 iraagi päritolu naisvangi, kelle vabastamist nõudsid 7. jaanuaril USA ajakirjaniku Jill Carrolli röövinud terroristid.
- Bosnia ja Hertsegoviina Serblaste Vabariigis avaldati umbusaldust peaminister Pero Bukejlovići valitsusele.
27. jaanuar
- Hondurases astus ametisse president José Manuel Zelaya Rosales, kes võitis 27. novembril 2005 Liberaalse Partei (Partido Liberal de Honduras) kandidaadina presidendivalimised.
- Slovakkia kaitseminister Juraj Liska astus tagasi seoses 19. jaanuaril toimunud lennuõnnetusega, kus hukkus 42 rahukaitsemissioonilt koju pöörduvat Slovakkia sõjaväelast.
- Ameerika Ühendriigid lükkasid tagasi Tšiili ekspresidendi Augusto Pinocheti tütre Lucía Pinocheti poliitilise varjupaiga taotluse. Pinochet toimetati tagasi Tšiili pealinna Santiagosse, kus ta võeti vahi alla seoses süüdistusega maksudest kõrvalehoidmises.
- Haitil röövisid relvastatud isikud kolm Prantsuse kodanikku.
- 75 aasta vanuses suri Johannes Rau, Saksamaa president aastatel 1999–2004.
28. jaanuar
- Poolas Chorzówi linnas Katowice lähistel varises rahvusvahelise tuvientusiastide kogunemise ja kirjatuvide näituse ajal sisse näitusehalli katus. Õnnetuses hukkus 65 ja vigastada sai 150 inimest.
- Indoneesia idaosas toimus 7,7-magnituudine maavärin. Inimohvritest ja kahjustustest andmed puuduvad.
- Eestis Harju- ja Läänemaa rannikul avastati ulatuslik naftareostus, mis saastas 15 kilomeetri ulatuses merekallast ja tappis sadu veelinde.
29. jaanuar
- 2006. aasta Soome presidendivalimised: Soomes toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 51,8% häältega senine president Tarja Halonen. Tema vastaskandidaat Sauli Niinistö kogus 48,2% häältest.
- Šveitsis Davosis lõppes Maailma Majandusfoorumi avatud aastakoosolek, kus sel aastal osales 2400 inimest.
- Venemaa taastas Gruusia varustamise maagaasiga. Maagaasitarned Gruusiasse ja Armeeniasse olid häiritud alates Põhja-Osseetias toimunud gaasijuhtmete plahvatustest 22. jaanuaril.
- Prohvet Muḩammadit kujutavate karikatuuride avaldamise pärast ajalehes Jyllands-Posten septembris 2005 puhkenud Taani ja islamimaade konflikt süvenes kui Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen keeldus toimunu pärast vabandamast ja Liibüa sulges vastuseks oma saatkonna Taanis. Juba varem oli diplomaatilised suhted katkestanud ja Taani kaupadele boikoti kehtestanud Saudi Araabia.
- Saksamaal Oberhauseni lähistel (Nordrhein-Westfaleni liidumaal) sõitis 130-kilomeetrise tunnikiirusega metallplaadi otsa ja sai mitmeid kahjustusi kiirrong ICE. Rongis olnud 230 reisijat pääsesid vigastusteta; kahtlustatakse sihilikku rünnakut.
- Kuveidis vannutati ametisse uus emiir Şabāḩ al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ, kes oli alates 24. jaanuarist olnud emiiri kohusetäitja.
- Iraagi pealinnast Bagdadist põhja pool toimunud plahvatuses said vigastada telekanali ABC ameeriklasest reporter Bob Woodruff ja tema kanadalasest operaator Doug Vogt
- Euroopa Liidu ametnikud kinnitasid, et Põhja-Küprosel avastatud haigusjuhtumite puhul on tegu linnugripi surmava vormiga H5N1.
- Maoistidest mässuliste ähvarduste tulemusel taandasid 600 kandidaati Nepali kohalikel valimistel oma kandidatuuri, nurjates valimised 22 omavalitsuses.
30. jaanuar
- Ameerika Ühendriikides Houstonis algas kohtuprotsess firma Enron endiste juhtide Ken Lay ja Jeffrey Skillingi üle, keda süüdistatakse finantspettuste kaudu ettevõttele ulatusliku kahju põhjustamises.
- Ameerika Ühendriikides California osariigis tappis naissoost endine postitöötaja Santa Barbara lähedal asuvas postitöötlemiskeskuses kuus inimest ja sooritas seejärel enesetapu.
- Taani ja islamimaade konflikt Taani ajalehes ilmunud prohvet Muhammadi karikatuuride pärast tõi kaasa meeleavaldused Lähis-Ida riikides ning Suurbritannia islamiorganisatsioonide boikoti Taani kaupadele. Vastukaaluks esinesid Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid avaldusega Taani toetuseks. Õhtul esines ajaleht Jyllands-Posten muslimite ees ametliku vabandusega.
- Kuus Kariibi mere riiki – Barbados, Belize, Guyana, Jamaica, Suriname ning Trinidad ja Tobago – moodustasid koostööorganisatsiooni Caricom raames Kariibi Ühisturu, mille eesmärk on panna piirkonnas alus Euroopa Liidu taolisele majandusruumile ja tõsta osalevate riikide konkurentsivõimet.
31. jaanuar
- ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikmesriigi välisministrid jõudsid Londonis toimunud kohtumisel otsusele, et Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) peab oma järgmisel koosolekul esitama Iraani tuumaprogrammi küsimuse Julgeolekunõukogule arutamiseks.
- Ameerika Ühendriikide Senat valis häältega 58-42 konservatiivse kohtuniku Samuel Alito USA Ülemkohtu uueks liikmeks.
- 79. eluaastal suri Ameerika Ühendriikide inimõiguste liikumise juhi Martin Luther Kingi lesk Coretta Scott King.
- Ameerika Ühendriikide president George W. Bush esines oma viienda iga-aastase riigikõnega, kus ta käsitles olukorda Iraagis ja tutvustas programmi majandusraskuste leevendamiseks.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Jaanuar 2006, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.