Baieri: Saksamaa liidumaa

Seal elab üle 13 miljoni elaniku. Baierimaa pealinn on München ning muud suuremad linnad on Nürnberg, Augsburg, Würzburg, Regensburg, Ingolstadt, Fürth ja Erlangen. Baierimaal on mitme suurfirma (Puma, BMW, Adidase, Siemensi) peakorter.

Baieri
saksa Freistaat Bayern
Baieri lipp Baieri vapp
Pindala: 70 551 km²
Elanikke: 13 124 737 (31.12.2019)
Rahvastikutihedus: 186 in/km²
Pealinn: München

Baieri liidumaal on piir Austria ja Tšehhiga; Šveitsist eraldab seda Bodeni järv. Ülemise osa riigipiirist moodustab Reini jõgi. Baieri Alpides kulgeb piir Austriaga ja seal on ka Saksamaa kõrgeim tipp (Zugspitze). Kaks suuremat läbi Baieri voolavat jõge on Doonau ja Main.

Baierlased armastavad rõhutada oma traditsioone, mis tuleneb liidumaa konservatiivsest ja katolikust pärandist, mille hulgas on baieri keel, toit, arhitektuur, festivalid ja Alpide sümboolika. Erilistel puhkudel kantakse rahvariideid: mehed kannavad Altbayerni nahkpükse ja naised pihikut. Traditsioonilistel pidustustel on kombeks mängida sajanditevanust rahvamuusikat.

Baierlased väärtustavad sööki ja jooki. Nad tarbivad palju sellist, mis mujal Saksamaal on ebatavaline, näiteks valget vorsti (Weißwurst). Baierlased olid uhked seaduse üle, mis lubas õllel sisaldada vaid kolme koostisosa: vett, otra ja humalat. Seadust leevendati 1993. aastal ning 2005. aasta föderaalkohtu otsus muutis seaduse vaid märgistusega seotuks. Baierlased joovad maailmas kõige rohkem õlut, keskmiselt 170 liitrit inimese kohta aastas.

Alates märtsist 2018 on Baieri liidumaa peaminister Markus Söder.

Baieri liidumaa jaguneb halduslikult järgmisteks ringkondadeks (Regierungsbezirke):

1. Alam-Baieri (Niederbayern), halduskeskus Landshut
2. Alam-Frangimaa (Unterfranken), halduskeskus Würzburg
3. Kesk-Frangimaa (Mittelfranken), halduskeskus Ansbach
4. Oberpfalz, halduskeskus Regensburg
5. Švaabimaa (Schwaben), halduskeskus Augsburg
6. Ülem-Baieri (Oberbayern), halduskeskus München
7. Ülem-Frangimaa (Oberfranken), halduskeskus Bayreuth

Ringkonnad jagunevad 71 kreisiks ja 25 kreisivabaks linnaks.

Kreisivabad linnad

 

Baieri on saanud nime bajuvaaride hõimu järgi, kes jõudis sinna 6. sajandil.

Baieri pööras Püha Bonifatius ristiusku 8. sajandi algul. Sellest ajast kuni tänapäevani on see piirkond olnud katoliiklik, jäädes puutumata ka reformatsioonist.

Umbes 555. aastal moodustati seal Baieri hertsogkond, mille vallutas 8. sajandi lõpus Karl Suur. 843. aasta Verduni lepinguga sai Baieri Ida-Frangi riigi osaks. Seejärel kujunes Baieri hertsogkond (907–1623), mis kuulus ka Otto Suure rajatud Saksa-Rooma riiki, 16. sajandist Baieri ringkonnas. Pärast Baieri hertsogi ülendamist kuurvürstiks tekkis Baieri kuurvürstkond (1623–1806) ning aastatel (1806–1918) Baieri kuningriik.

Aastatel 1180–1918 valitsesid Baierit Wittelsbachid. Nendelt pärineb ka Baieri lipp.

  Pikemalt artiklis Baieri valitsejate loend

7. novembril 1918, oktoobrirevolutsiooni esimesel aastapäeval kõneles Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Partei (USPD) poliitik Kurt Eisner Theresienwiesel (praegune Oktoberfesti paik) rahvahulgale. Ta nõudis otsemaid rahu, 8-tunnist tööpäeva, töötuse leevendamist, Baieri kuninga Ludwig III ja keiser Wilhelm II troonilt tõukamist ning pani ette moodustada tööliste ja soldatite nõukogu. Rahvahulk marssis kasarmutesse ja võitis enamiku sõduritest revolutsiooni poolele. Samal ööl läks kuningas maapakku. Järgmisel päeval kuulutas Eisner Baieri "vabaks riigiks" (Freistaat Bayern) – sellega kukutati Wittelsbachi dünastia, kes oli valitsenud üle 700 aasta, ja Eisnerist sai Baieri peaminister. Ülejäänud Saksamaa keisririik jäi veel püsima.

Baieri maapäev ei kirjutanud ainsana alla Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusele, kuna see ei taganud piisavalt võimu liidumaadele, kuid samas otsustas selle Baieris jõustada, kui sellele kirjutavad alla vähemalt kaks kolmandikku teistest liidumaadest.

Vaata ka: Baieri Nõukogude Vabariik

• Neuschwansteini loss
• 2023. aasta Baieri parlamendivalimised