George Browne

juuni">15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Sigulda, Ķempju, Smiltene, Võrumõisa, Gāle, Paltmale, Šēnberga, Bāltamuiža Pienava ja Džūkste mõisnikuna oli ta üks rikkamaid maaomanikke Liivimaal ning oli kantud nii Eestimaa, Liivimaa kui ka Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Ta sündis Mahoni lossis Camase paruni George Browne'i ja Honora de Lacy pojana.1725. aastal astus Browne Pfalzi sõjaväkke, ent 1730. aastal läks üle Venemaa keisririigi teenistusse, kus troonile oli saanud Anna Ivanovna. Kindral Keithi (1696–1758) tutvusega asus ta teenistusse Izmailovo kaardiväepolgus ja seejärel kaardiväe 1. järgu majorina Narva polgus.

Browne osales kindralfeldmarssalite krahv Lacy ja krahv Münnichi alluvuses Poola pärilussõjas ja tegi Venemaa keisririigi teenistuses edukat sõjaväelist karjääri, 1751. aastal ülendati ta kindralporutšikuks, 1756. aastal général en chefiks (täiskindral). Ta osales kuni 1762. aastani kõigis Venemaa keisririigi peetud sõdades. 26. oktoobril 1779. aastal andis Saksa-Rooma keiser Joseph II talle ja tema järeltulijatele õiguse kasutada Püha Rooma riigikrahvi tiitlit. Seitsmeaastases sõjas sai Browne Zorndorfi lahingus raskelt haavata ja tema pähe pandi hõbeplaat, mis jäi sinna kuni surmani.

Venemaa keiser Peeter III nimetas Browne'i Liivimaa kuberneriks, sellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani.

Tegevus Liivimaa kubernerina

23. aprillil (vkj 12. aprill) 1765. aastal avaldas kindralkuberner Browne oma patentidega nn positiivsed määrused, millega Liivimaa talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse kaevata. Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist.

29. aprillil (vkj 18. aprillil) 1765. aastal avaldas Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud kindralsuperintendent Jacob Andreas Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisatesse. Mõisnikke kohustati palkama lugeda oskavaid ja ristiusku tundvaid talupoegi talulaste õpetamiseks. Õpetus koolis pidi toimuma mardipäevast lihavõteteni. Mõisnike leige suhtumise või koguni vastuseisu tõttu neid nõudmisi siiski täielikult ei rakendatud.

Tegevus Eestimaa ja Liivimaa kindralkubernerina

1775. aastal nimetas Venemaa keisrinna Katariina II ta ka Eestimaa kuberneriks. 1783. aastast oli ta Balti kubermangude kindralkuberner (asehaldur). Browne ajal moodustati Liivimaa kubermanguvalitsus (Liefländische Gouvernements oder rigischen Statthaltershafts-Regierung). Browne pooldas Balti erikorda, kuid samas püüdis ta parandada ka kubermangude lihtrahva olukorda. Baltisaksa mõisnike vastuseisu tõttu ei õnnestunud tal küll selles vallas eriti midagi korda saata. Asehaldusajal püüdis ta Reveli asehaldurkonna ja Riia asehaldurkonna Balti aadlikke ja keskvõimu lepitada. 1784. aastal otsustas ta uue maakonnakeskusena rajada Liivimaal, Võru linna, samuti pööras George Browne suurt tähelepanu infrastruktuuri arendamisele Liivimaal, tema initsiatiivil ja keisrinna rahastamisel valmis 1784. aastal Tartu kivisild. Eestimaal loodi Haapsalu ja Tallinna kreisi vahele uue kreisina Paldiski kreis, Paldiski sai 1783. aastal linnaõigused. Browne on siiani vanimalt Eestit valitsenud ja ka vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene, ta suri ametis 94-aastaselt.

Ta on maetud Zemgales Bauskast 33 km kaugusel, Leedu piiri lähedal asuva, Jesuiitide ordu ehitatud Skaistkalne katolikus kirikus asuvasse hauakoori, kuhu on maetud ka Liivimaa kindralkuberner krahv Peter von Lacy. Sama kiriku ümbruskonnas asus ka talle kuulunud Skaistkalne mõis (Schönberg; Skaistkalnes (Šēnbergas) muiža).

Browne oli kaks korda abielus, esimesest abielust oli tal viis, teisest abielust kolm last. Esmalt naitus ta 1740 krahvinna Helene von Lacyga (surnud 1764), kes oli Liivimaa kindralkuberneri kindralfeldmarssal krahv Peter von Lacy vanim tütar. Abielust sündisid:

• Krahv John George Browne, (18. veebruar 1742 Moskva – 14. oktoober 1794 Viin) , Austria feldmarssal-leitnant (1786), Austria Maria Theresia ordu komandör (1789), kuningliku Ülem-Reini armee komandör, tõeline salanõunik (1794)
• Krahvinna Martha Browne (1739–1806), John Taddäus von Tiebergi (Zyberg) abikaasa.

Teist korda abiellus Browne 7. novembril 1765 vabapreili Eleonora Christina von Mengdeniga (1729–1787), kes oli Liivimaa õuekohtu presidendi, Igate ja Kauguru (Idsel ja Kaugershof) pärushärra, Menģele (Altenwoga) vabahärra Johann Heinrich von Mengdeni (1701–1792) ja krahvinna Christina Elisabeth von Münnichi (1711–1775) tütar, krahv Burchard Christoph von Münnichi tütretütar, ning Lielstraupe (Groß Roop) mõisniku Peter von Vietinghof-Scheeli (1713–1756) lesk. Abielust sündisid:

• Krahvinna Eleonore Christina Browne (14. märts 1765 Riia – 11. veebruar 1844 Peterburi), abiellus 9.novembril 1783 Vitebskist pärit Belzi vojevoodi, Leedu kindralkortermeistri, Poola kuningliku armee kindralmajori krahv (1783) Michael von der Borch-Lubeschütziga (1753–1810; pl). Tema tütar krahvinna Sophie Eleonore Marie von der Borch-Lubeschütz (1795–1880) oli Venemaa Kellerite esivanema, staabirittmeistri ja polkovniku krahv Theodor von Kelleri (1791–1860; Фёдор Фёдорович Келлер) abikaasa.
• Krahv Johann Georg von Browne-Camus (1767/68–1827), Käkisalmi jalaväerügemendi polkovnik, Malta ordu rüütel, Ludwig van Beethoveni patroon, krahv Moritz von Browne'i (sünd. 22. juuni 1798) isa, abiellus 22. augustil 1790 Annetta Margarethe Vietinghoff-Scheeliga (12.01.1769 Riia – 13.05.1803 Viin), kes oli Viitina pärushärra ja salanõuniku Otto von Vietinghoff-Scheeli (1722–1792) ja krahvinna Anna Ulrika von Münnichi (1741–1811) tütar, Luunja krahv Ernst von Münnichi tütretütar.
• Krahvinna Christine Charlotte Wilhelmina Elizabeth Browne (20.10.1770–1821), Remte (Remten) ja Vecauce (Alt-Autz) mõisniku Karl Johann Friedrich von Medemi (1762–1827; grāfs Karls Johans Fridrihs fon Mēdems; граф К. Ф. Медем) abikaasa. 16. novembril 1779 said abikaasa ja ta vanemad kindralporutšik Johann Friedrich von Medem (1722–1785; ru) ja Lovisa Charlotta von Manteuffel (1732–1763) riigikrahvi tiitli. Abikaasa õde Dorothea von Medem (1761–1821) abiellus 1779 Kuramaa hertsog Peter von Bironiga (1724–1800), vend Johann von Medem (1763–1838) oli krahv Peter Ludwig von der Pahleni väimees ja poolõde Elisa von der Recke (1754–1833) tuntud baltisaksa kirjanik.