Kuramaa Hertsog

sajand">16.–18. sajandil.

  Pikemalt artiklis Kuramaa hertsogiriik

 

Esimene Kuramaa hertsog oli Liivi ordu viimane ordumeister Gotthard Kettler, kes 1561. aasta sügisel andis senised orduvaldused Poola kuninga Zygmunt II kaitse alla. 1562. aasta 5. märtsil likvideeriti Liivi ordu lõplikult ja selle Väina jõest lõuna poole jäävatest aladest moodustati Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik. Kettler sai selle esimeseks hertsogiks, andes Zygmunt II-le vasallivande. Nõnda sarnanes Kuramaa hertsogi positsioon Preisimaa hertsogi omaga.

Aastatel 1595–1617 oli Kuramaa hertsogiriik jagatud kaheks: Kuramaa hertsogiks oli Gotthard Kettleri noorem poeg Wilhelm, Zemgale hertsogiks aga vanem poeg Friedrich.

Kuramaa hertsog valitses hertsogiriiki koos hertsogliku nõukoguga, kus suur roll oli kohalikel aadlikel. Ka hertsogiriigi kohalik haldus oli aadlike käes. Viimaste roll kasvas eriti 17. sajandi alguses. Hoolimata aadlike domineerimisest riigi sisepoliitikas, oli välispoliitika siiski hertsogi suunata, ehkki ta pidi arvestama oma lääniisanda, Poola kuninga huvidega.

Kuni 1711. aastani olid Kuramaa hertsogid Kettlerid. Riigi kõige võimekamaks valitsejaks peetakse Jakob Kettlerit (valitses 1642–1682). 18. sajandi alguses, Põhjasõja ajal, langes Kuramaa Venemaa mõjusfääri, kuigi Kuramaa hertsog jäi ametlikult Poola vasalliks; talle järgnenud Kuramaa hertsogid olid Venemaa valitsejate soosikud. Viimased Kuramaa hertsogid tegelesid kultuuri ja hariduse edendamisega valgustusajastu vaimus. Kuramaa hertsogiriik likvideeriti 1795. aastal kolmanda Poola jagamise käigus ja Kuramaa hertsogi tiitel lisandus järgnevalt Venemaa keisri titulatuurile. Kuramaa aga liideti Venemaa keisririiki Kuramaa kubermanguna.

Kettlerid

• 1561–1587 Gotthard Kettler (1559–1561 Liivi ordu maameister)
• 1587–1639 Friedrich Kettler
• 1639–1682 Jacob Kettler
• 1682–1698 Friedrich Kasimir Kettler
• 1698–1711 Friedrich Wilhelm Kettler
• 1711–1730 Anna Ivanovna (eelmise abikaasa, 1730–1740 Venemaa keisrinna)
• 1730–1737 Ferdinand Kettler

Bironid (Bührenid)

• 1737–1741 Ernst Johann Biron (alates 1740. aastast oli Venemaa regent)

Teised aadlisuguvõsad

• 1741 Ludwig Ernst (Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni hertsog)
• 1758–1763 Karl Christian Joseph (Saksi prints), Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August III poeg

Bironid (uuesti)

• 1763–1769 Ernst Johann Biron (uuesti)
• 1769–1795 Peter Biron

Romanovid (personaalunioon Venemaaga)

• 1795–1796 Katariina II
• 1796–1801 Paul I
• 1801–1825 Aleksander I
• 1825–1855 Nikolai I
• 1855–1881 Aleksander II
• 1881–1894 Aleksander III
• 1894–1917 Nikolai II