Smiltene

Asub Abulsi jõe ääres.

Smiltene
läti Smiltene
Smiltene lipp Smiltene vapp
Pindala	7,2 km² (2023)
Elanikke	5092 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 25° 54′ E

Looduskaitse all on Cērtene pärn ümbermõõduga 4,43 m, Jakob Lange haua mänd ümbermõõduga 2,58 m, kolme tüvega mänd, Čūski mänd ümbermõõduga 1,8 m ja Saltupise kolme tüvega mänd ümbermõõduga 1,75 m. Lisaks on looduskaitse all veel mitu nimetut mändi linna lõunaosas.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all osaliselt linna aladele, aga osaliselt Smiltene valda jääv Smiltene mõisa hoonetekompleks, samuti osaliselt Launkalne valda jääv Cērtene linnamägi ja selle eeslinnus ning tammide kompleks ja Behrensite suguvõsa kabel.

Linnast põhja pool asub Smiltene mõis, seal on ka keskaegse Vana-Liivimaa Riia peapiiskopkonna Smiltene piiskopilinnuse varemed. Linnust on esimest kord mainitud aastal 1359. Keskajal oli Smiltene alev. Smiltene oli ka Smiltene kihelkonna keskus, kihelkonnakirikuga, mis valmis aastal 1708. Sealse kirikuõpetajana on töötanud Jakob Lange.

Sealse mõisakompleksi ehitas aastail 1763–1771 välja George Browne. Aastal 1893 sai mõisa omanikuks Paul Lieven, kes hakkas sealset maad elamukruntideks müüma. Aastal 1903 toetas ta haigla rajamist, samuti rajas ta asulasse saeveski. Aastal 1911 finantseeris ta Smiltenest Valmierasse viiva kitsarööpmelise raudtee ehitust, liin jätkus Valmierast Heinastesse. Aastal 1913 toetas ta rahaliselt Abulsi jõele hüdroelektrijaama rajamist.

Linn aastast 1920.

Smiltene Metsakalmistul asuvad Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishauad.

1950–1959 oli Smiltene rajooni keskus. Smiltene raudteejaam suleti 1970. aastal. 2009. aastani kuulus Smiltene Valka rajooni.

• Smiltene postmargid

•  
  Baznīcas laukums (Kirikuplats)
•  
  Kesklinn
•  
  Õigeusu kirik
•  
  Luteri kirik
•  
  Baptistide kirik