Elu Teke

Elu tekkimist nimetatakse ka keemiliseks evolutsiooniks. Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema.

Elu päritolu kohta Maal on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat.

Elu tekkis veekeskkonnas.

On arvatud, et esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid, kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid. Nõnda võisid nukleotiididest tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus.

Kõikide elusorganismide ühine eellane andis alguse kolmele erinevale organismide domeenile:

• prokarüoodid,
• arhed,
• eukarüoodid.

Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA-põhine ja see andis kaks erinevat liini, mille DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata^[viide?]. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi.

Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus^[viide?]. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks, nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi.^[viide?]

Elu tekke teadusliku uurimise alguseks on peetud 15. mail 1953 ilmunud teadusartiklit, kus Stanley Miller tõestas, et ürgsel Maal valitsenud tingimustes said tekkida aminohapped jt eluks vajalikud ained.

• Kreatsionism
• Loomislugu
• Panspermia
• RNA maailma hüpotees