Elu

See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja tehiselu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; teiste tähenduste kohta vaata Elu (täpsustus)

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini).

Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste emergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

 

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

1. Homöostaas: adaptatsioon – sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
2. Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.

  Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

1. eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
2. ainevahetus ka metabolism – biomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
3. paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
4. kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
5. reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks, kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest kehadest, mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.

Eluks nimetatakse ka:

• perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu);
• kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal);
• teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu).

Elu biokeemiline alus

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad. Niisiis terve elusloodus on üles ehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib orgaanilise keemia haru biokeemia.

Kuigi vett ei loeta orgaaniliseks molekuliks, on raske elu ette kujutada ilma selle olemasoluta. Kõik elusad rakud sisaldavad vett. Rakkudes toimuvad ainevahetusprotsessid vajavad vee keskkonda. Vedelas olekus vee pidev olemasolu planeedil Maa arvatakse olevat üks hädavajalikest eeltingimustest, selleks et elu sai tekkida (keemiline evolutsioon), kesta ja areneda.

Eluvormid

  Pikemalt artiklis Bioloogia

Elustik

  Pikemalt artiklis Elustik

Elustik ehk bioota jaotub:

• taimestikuks ehk flooraks
• loomastikuks ehk faunaks

  Pikemalt artiklis ''LUCA''

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad aga rakkude geneetiliselt reguleeritud ja enamikus toimivatest süsteemidest.

Viirused

  Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

• Viirused, viiruste loend
• Prioonid, viroidid

Bakterid

  Pikemalt artiklis Bakterid

• Bakterite artiklis ka bakterite evolutsioonist. Bakterite loend

Arhed ehk arhebakterid

  Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

• Arhed, arhede loend

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid

  Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

• Eukarüoodid

Protistid

  Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

• Protistid (limakud, juurjalgsed, eosloomad, ripsloomad)

Taimed

  Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

• Taimed, taimede loend
• Vetikad (ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad)
• Sammaltaimed
• Sõnajalgtaimed
• Paljasseemnetaimed
• Õistaimed ehk katteseemnetaimed

Seened

  Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

• Seened (seigseened, kottseened, kandseened), seente loend
• Samblikud

Loomad

  Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

• Käsnad
• Ainuõõssed
• Ussid (lameussid, ümarussid, rõngussid)
• Lülijalgsed (koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad)
• Limused (peajalgsed, teod, karbid)
• Okasnahksed
• Keelikloomad (kõhrkalad, luukalad, kahepaiksed, roomajad,
  linnud, imetajad)

Inimese evolutsioon

  Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

• astrobioloogia
• biogeofüüsika
• bioloogia
• biosemiootika
• biogeograafia
• elusloodus
• elusolend
• eluvormid
• elu teke
• evolutsioon
• genees
• organism
• rakuteooria
• surm
• Viimane ühine eellane