Genoom

Selle informatsiooni kandjaks on enamjaolt DNA (osade viiruste puhul puhul RNA).

Genoomi täpne määratlus sõltub uurimuse kontekstist. Üldjuhul mõeldakse genoomi all ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali. Lisaks võib genoomi koosseisu arvata kaasa ka mitokondri DNA ja kloroplasti DNA, kuigi neid võib ka täiesti omaette käsitleda.

Genoomi iseloomustatakse DNA nukleotiidjärjestuse, selle pikkuse, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise, kromosoomide arvu ja tüüpide ning muude tunnuste kaudu.

  Pikemalt artiklis Inimese genoom

Inimgenoomi pikkus on umbes 3 miljardit aluspaari (${\displaystyle 3\cdot 10^{9}}$  bp). Kogu see pärilik info on laiali jaotatud 23 erineva DNA lõigu ehk kromosoomi peale. Inimgenoom koosneb 23 kromosoomist: 22 autosoomi ja 1 gonosoom (naistel X, meestel Y). Sugurakkudes on genoom ühes korduses (sugurakud on haploidsed), keharakkudes aga kahes korduses (keharakud on diploidsed).

Genoommutatsioonid tähendavad indiviidi normaalse liigiomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus

1. euploidsus
2. polüploidsus

või üksikute kromosoomide arvu muutus

1. aneuploidsus

Genoommutatsioonid on omased lihtsamatele organismidele, peamiselt taimed ja seened. Loomadel esineb g-mutatsioone harvem ja nende olemus on piiratud. Mõned autosoomid võivad esineda 3-kordsuses. Sugukromosoomide arvu muutusega võib esineda naistel (X, XXX, XXXX jne), meestel (XYY, XXY, XXXY)

Genoommutatsioonide tekkepõhjused

• Endomitoos
• Viljastumisel osaleb diploidne gameet
• Ristuvad erineva kromosoomi arvuga vanemad
• Häired meioosis

Levinud on ka inimeste poolt tahtlikult muudetud taimede kromosoomide üldarvu muutus, nn polüploidid. See põhjustab teatud taimedel saagikuse suurenemist.

• Genoomi suurus
• Inimese genoom