Botulism

1895. aasta 14. detsembril Ellezelles'i linnakeses sõid kohaliku orkestri 34 liiget pärast matuseid võõrastemajas toorsinki. Pärast seda einet haigestusid peaaegu kõik orkestri liikmed, kellest kolm surid nädala pärast. Allesjäänud sink ja surnud kannatanute elundid saadeti belgia mikrobioloog Émile Pierre Marie van Ermengemile, et ta neid uuriks. Van Ermengem tuvastas, et sümptomite raskusaste sõltus söödud liha kogusest. Ta avastas haigust põhjustanud singilt bakterid ning süstis tillukesi singitükikesi erinevatele laboriloomadele, kellel avaldusid sarnased sümptomid kui inimestel. Kui loomadele singitükke söödeti, siis avaldusid sarnased sümptomid kui inimestel vaid ahvidel, merisigadel ja hiirtel.

Van Ermengenil õnnestus saastunud singist ja ohvrite elunditest isoleerida anaeroobsed bakterid. Van Ermengem pani bakterile nimeks Bacillus botulinum, mille ta tuletas ladinakeelsest sõnast botulus – "vorst" –, kuna Ellezelles'is haigestunute sümptomid sarnanesid ühe teise, peamiselt Lõuna-Saksamaal tuntud sündroomi sümptomitega, mis avaldusid pärast teatud liiki vorsti söömist.

Lihaste liigutamiseks vajalik info saadetakse ajust mööda motoneuroneid lihasrakkudeni. Motoneuroni ja lihasraku kokkupuutekohas ehk sünapsis vabaneb atsetüülkoliin, mis innerveerib lihasraku(d). Botuliin takistab pöördumatult atsetüülkoliini eritamist, mille tagajärjel tekib halvatus ehk paralüüs. Botuliin võib halvata ka hingamislihaseid, mistõttu võib botulism lõppeda surmaga.

On kolm peamist botulismi vormi:

• toidubotulism on toidust põhjustatud botulism, mis tekib, kui süüa botuliini sisaldavat toitu. Toidus hakkavad botulismibakterid paljunema ja toksiini tootma siis, kui toitu säilitatakse õhukindlalt, kuid valedes tingimustes. Botulismibakterite arengut soodustab soe keskkond ja vähene happelisus. Enamasti on botulismi allikaks kodus valmistatud konservid, näiteks nagu liha- ja köögiviljakonservid. Botuliinil ei ole ei maitset ega lõhna, kuid kui esineb toidu riknemise märke – konserv on katki või nn kummis, konservi avamisel purskub vedelikku või vahtu, toidu värv on muutunud või toidul on ebameeldiv lõhn –, siis tuleb toidukonserv ära visata. Enamikus riikides esineb botulismi vormidest kõige sagedamini toidubotulismi. Toidubotulism on eriti ohtlik seetõttu, et üks saastunud allikas võib põhjustada mürgistuse hulgal inimestel;
• beebibotulism, mis esineb enamasti kuni kuue kuu vanustel imikutel. Beebibotulism tekib, kui imik sööb Clostridium botulinum'i eoseid, mis satuvad seedetrakti. Seedetrakti keskkond on anaeroobne ning imikul puudub kaitsev soolestiku mikrofloora. Samuti ei toodeta imiku seedetraktis piisavalt bakterite arengut pärssivat sapphapet. Seetõttu hakkavadki botulismibakteri eosed imiku seedekulglas paljunema ning toksiini tootma. Toksiini toimel halvatakse imiku lihased ning tekivad sellised sümptomid, nagu söömisraskused, kõhukinnisus, üldine nõrkus ja suutmatus pead kontrollida. Imiku keha võib muutuda lõdvaks ning halvatus võib takistada hingamist. Botulismibaktereid on leitud mullast ja tolmust, mis arvataksegi olevat peamine nakatumise allikas. Peale selle on mitmel juhul kindlaks tehtud, et botulismieoste allikas oli mesi. Seetõttu ei soovitata alla üheaastastele imikutele mett anda. Alates 1980. aastatest on beebibotulism Ameerika Ühendriikides levinuim botulismi vorm;
• haavabotulism tekib siis, kui lahtisesse haava satuvad Clostridium botulinum'i eosed, mis hakkavad seal paljunema ja toksiini tootma. Haavabotulismi esineb väga harva ning selle sümptomid avalduvad hiljem kui teistel vormidel.

Kõik botulismi vormid võivad lõppeda surmaga, kuid viimase 50 aastaga on surmajuhtude arv oluliselt vähenenud. Toidubotulismi suremus on 50–70%-lt vähenenud 5–20%-ni. Beebibotulismi suremus on tänapäeval 15% ja haavabotulismi suremus vaid 1%.

Clostridium botulinum'i bakterid hävivad toidus juba 70 °C juures, kuid mitte nende eosed. Botulismibakteri eosed hävivad, kui toitu steriliseerida (vähemalt 3 minutit 121 °C). Botuliin denatureerub >80 °C juures.

Botulismihaige vajab intensiivravi ning võimalust kasutada hingamisaparaati. Botulismi ravis kasutatakse ka botuliini antitoksiini, mis inaktiveerib vabad botuliini molekulid. Antitoksiini peab manustama varaste sümptomite ilmnedes, et takistada botuliini seondumist motoneuronitega.

Botuliini kasutatakse meditsiinis tahtmatute lihasehäirete, näiteks spasmide ravis, ning kosmetoloogias, et vähendada kortse.