Bosnia Sõda

aasta 6. aprillist kuni 14. detsembrini 1995 toimunud sõda, milles osalesid Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi relvajõud ning Bosnias asunud Bosnia serblased (Serbia Krajina Vabariik) ja Bosnia horvaatide (Horvaatia Hertseg-Bosnia Vabariik), mida toetasid vastavalt Serbia ja Horvaatia.

Bosnia sõda
Osa Jugoslaavia sõdadest
Ülevalt päripäeva: serblaste tankitule tagajärjel süttinud kõrghoone Sarajevos; Ratko Mladić ja Serblaste Vabariigi armee ohvitserid; norralasest ÜRO rahuvalvur Sarajevos.
Toimumisaeg	6. aprill 1992 – 14. detsember 1995 (3 aastat 8 kuud 1 nädal ja 6 päeva)
Toimumiskoht	Bosnia ja Hertsegoviina
Tulemus	sõjaline patiseis Bosnia sisemine poolitamine Daytoni lepingu järgi; Serblaste Vabariigi loomine NATO juhitud vägede sisenemine piirkonda tagamaks rahulepingu täitmist
Osalised
1992–1994: Bosnia ja Hertsegoviina Vabariik 1994-1995: Bosnia ja Hertsegoviina  Horvaatia Horvaatia Hertseg-Bosnia Vabariik NATO (1995) 1992–1994: Horvaatia Hertseg-Bosnia Vabariik  Horvaatia 1992–1995: Serbia Krajina Vabariik Jugoslaavia Liitvabariik
Väejuhid või liidrid
Alija Izetbegović Haris Silajdžić Sefer Halilović Rasim Delić Enver Hadžihasanović Leighton W. Smith Jr. Franjo Tuđman Gojko Šušak Janko Bobetko Mate Boban Milivoj Petković Slobodan Praljak Slobodan Milošević Momčilo Perišić Radovan Karadžić Ratko Mladić
Kaotused
30 521 langenud sõjaväelast 31 583 hukkunud tsiviilisikut 6000 langenud sõjaväelast 2484 hukkunud tsiviilisikut 21 173 langenud sõjaväelast 4179 langenud tsiviilisikut

See oli üks Jugoslaavia lagunemisel toimunud sõdadest. Juba 1991. aastal olid Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist eraldunud Sloveenia ja Horvaatia, 29. veebruaril 1992 korraldas iseseisvusreferendumi ka mitmerahvuseline Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik – 44% rahvastikust moslemitest bosnialased, 32,5% õigeusklikud serblased ja 17% katoliiklikud horvaadid. Bosnia serblaste poliitilised esindajad kutsusid üles referendumit boikoteerima; kokku käis hääletamas 63,6% valimisõiguslikest kodanikest, kellest 99,7% pooldas iseseisvust. 3. märtsil kuulutas Bosnia-Hertsegoviina end ametlikult iseseisvaks ja kogus järjest rahvusvahelist tunnustust. Olukord teravnes veelgi, kui Bosnia-Hertsegoviina president Alija Izetbegović võttis tagasi oma allkirja kohalike serblaset ja horvaatidega sõlmitud Carringtoni–Cutileiro plaanilt, mis pidi jaotama Bosnia elanike etnilise päritolul põhinevateks kantoniteks. Viimaks mobiliseerisid kohalikud Bosnia serblased, keda juhtis Radovan Karadžić ning toetasid Jugoslaavia Rahvaarmee ja Serbia valitsus eesotsas Slobodan Miloševićiga, oma väeüksused etniliste serblaste alade kaitseks ja riigis puhkes sõjategevus, mis hõlmas ka etnilist puhastust.

• Sarajevo piiramine