Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik

aastal. See oli kommunistlik riik, mis hõlmas tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia alasid. Üksus lagunes 1992. aastal Jugoslaavia sõdade käigus. 1992. aastal loodi kahest järele jäänud riigist (Serbia ja Montenegro) liit, ametliku nimetusega Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik. Rahvusvaheline üldsus seda aga ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat.

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik makedoonia Социјалистичка федеративна република Југославија serbia-horvaadi Socijalistička federativna republika Jugoslavija sloveeni Socialistična federativna republika Jugoslavija 1945–1991
lipp vapp
Valitsusvorm	sotsialistlik vabariik
Pealinn	Belgrad
Pindala	255 804 km² (1991)
Rahvaarv	20 522 972 (1991) 80,2 in/km²
Riigikeeled	makedoonia, serbia-horvaadi, sloveeni, albaania, ungari
Rahaühik	Jugoslaavia dinaar = 100 paraa (YUD)
Deviis	Братство и јединство
Hümn	Hej, sloveni
Eelnev Järgnev Jugoslaavia Kuningriik Trieste Vaba Territoorium Jugoslaavia liitvabariik, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegovina, Horvaatia ja Sloveenia

Moodustatud Teise maailmasõja eelse Jugoslaavia Kuningriigi (Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi) aladest, kuulutati riik välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks.

President Josip Broz Tito juhtimisel järgis Jugoslaavia külma sõja ajal neutraalset poliitikat ja muutus üheks Erapooletute Riikide Liikumise loojaks.

 

Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga, olid Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänepiiriks.

Kõige olulisem muudatus piirides toimus 1954. aastal, kui Trieste Vaba Territoorium Osimo lepinguga laiali lagunes. Jugoslaavia tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varem okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt.

Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks sotsialistlikuks vabariigiks. Kaks sotsialistlikku autonoomset vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid:

1. Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik (pealinn Sarajevo)
2. Horvaatia Sotsialistlik Vabariik (pealinn Zagreb)
3. Makedoonia Sotsialistlik Vabariik (pealinn Skopje)
4. Montenegro Sotsialistlik Vabariik (pealinn Titograd ehk Podgorica)
5. Serbia Sotsialistlik Vabariik (pealinn Belgrad), mille hulka kuulusid järgmised autonoomsed piirkonnad:
   5a. Kosovo Sotsialistlik Autonoomne Vabariik (pealinn Priština)
   5b. Vojvodina Sotsialistlik Autonoomne Vabariik (pealinn Novi Sad)
6. Sloveenia Sotsialistlik Vabariik (pealinn Ljubljana)

Jugoslaavia SFV lagunes aastatel 1991–1995 toimunud Jugoslaavia sõja tulemusena iseseisvateks riikideks:

• Sloveenia Vabariik (pealinn Ljubljana)
• Horvaatia Vabariik (pealinn Zagreb)
• Bosnia ja Hertsegoviina Vabariik (pealinn Sarajevo)
• Makedoonia Vabariik (pealinn Skopje)
• Jugoslaavia Liitvabariik (1992–2003), Serbia ja Montenegro (2003–2006)
  • Montenegro (Tšernogooria) (pealinn Podgorica) (alates 2006)
  • Serbia Vabariik (pealinn Belgrad), koos Vojvodina autonoomse piirkonnaga (alates 2006)
    • Kosovo Vabariik (pealinn Priština), mis kuulutas end 17. veebruaril 2008. aastal ühepoolselt Serbiast sõltumatuks

  Pikemalt artiklis Kosovo sõda

• Jugoslaavia sõjad