Arukäpp: Orhideeliik

Arukäpp ehk poirohi (Orchis morio) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Arukäpp
Arukäpp: Välimus, Levila, Hübriidid
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Käpalised Orchidaceae
Perekond Käpp Orchis
Liik Arukäpp
Binaarne nimetus
Orchis morio
L.
Arukäpp: Välimus, Levila, Hübriidid
Arukäpa õied

Välimus

Arukäpa vars on 10–20 cm kõrgune. Varre alumises osas olevad lehed on 4–7 (isegi 8) cm pikad. Lehtedel on selgelt märgatavad pikirood ja külgrood. Ülemised lehed moodustavad varre ümber lehetupe. Lehed on süstjad, vahel ovaalsed, ja kasvavad männases juurealuselt välja. Mõned õhemad lehed kasvavad ka varrel peaaegu kuni õisikuni. Lehed on üleni rohelised.

Tähk on hõre ja väheste õitega. Õied on violetsed. Eriti intensiivse värvusega on umbes 1 cm pikkuse huule külgmised hõlmad. Keskmine huuleosa on heledam, tumedate täppidega. Arukäpa huul on ebaselgelt kolmehõlmaline, keskmine hõlm on tavaliselt veidi pügaldunud. Mõnikord on väljalõige keskmise hõlma tipul siiski nii suur, et huul näib kahehõlmalisena. Teised umbes 2/3 huule pikkused õiekattelehed hoiduvad ülal kompaktselt kokku, 3–4 mm laiused külgmised-välimised õiekattelehed võivad olla ka veidi eemal. Välimistel õiekattelehtedel leidub ka rohelist värvust ja pikisoonestus on väga kontrastne. Sisemised ülemised õiekattelehed on külgmistest kitsamad. Kõigi ülemiste õiekattelehtede tipud on allapoole või õie keskkoha poole suunatud. Tipust tavaliselt veidi jämedam, sigimiku pikkune kannus hoidub tipuga üles. Kandelehed on violetsed, peaaegu sigimiku pikkused.

Arukäpp õitseb Inglismaal aprilli lõpust juunini, aga näiteks Prantsusmaal hakkavad õitsema juba veebruaris. Õisik koosneb 5–25 õiest ja asub varre tipus. Igal õiel on kannus, kus leidub nektarit. Nektar meelitab ligi putukaid, kes tolmeldavad õisi.

Levila

Arukäpp kasvab Lõuna-Iirimaal, Walesis, Lõuna-Inglismaal, Ida-Hispaanias, Marokos, Kreekas ning sealt lääne poole kuni Kaspia mere lääneranniku ja Iraanini.

Saksamaal oli arukäpp 19. sajandil väga levinud, aga on hiljem mitmel pool Põhja-Saksamaal välja surnud.

Eestis on arukäpp II kategooria looduskaitse all olev liik. Ta kasvab Lääne-Saaremaal ja Lääne-Muhumaal.

Arukäpa meeliskasvupaigad on kuivad niidud, puisniidud, lookadastikud ja hõredad loometsad.

Saksamaal valitakse alates 1989 aasta orhideed ja arukäpp valiti juba 1991 Saksamaa aasta orhideeks.

Hübriidid

Täheldatud on arukäpa hübriide orhideedega Orchis papilionacea, Orchis palustris ja Anacamptis pyramidalis.

Viited

Välislingid


Tags:

Arukäpp VälimusArukäpp LevilaArukäpp HübriididArukäpp ViitedArukäpp VälislingidArukäppKäpalisedKäpp (perekond)Perekond (bioloogia)PüsikRohttaimSugukond (bioloogia)

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

IrratsionaalarvudSündinud 24. aprillilLia LaatsPulma-aastapäevKeemiliste elementide perioodilisussüsteemEesti NATO sõjalistes operatsioonidesBaliRabalaibadHiinaEesti TelevisioonBaitEvelin SamuelVolbriööSaksamaa linnade loendHelicobacter pylori infektsioonAlar KarisKilpkonnalisedPõhja-KoreaEgiptuse jumaladHarju maakondLiha asendajadAutomarkide loendPrantsusmaaElizabeth IIIslandAntiloobidEesti rahvastikRando Värnik2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusAasta sportlane2024. aasta suveolümpiamängudMolekulaargastronoomiaHarilik siniliiliaPoolahvilisedKuremäe kloosterKiribatiTeemantTantsude loendEesti sportlaste olümpiamedalivõidudOksükodoonVenemaa Keisririigi Siseministeeriumi PolitseidepartemangEesti näitlejate loendEndiste riikide loendKaukaasia rahvadMartin HeremVallo KirsPsühhopaatiaSofi OksanenUkrainaAivo OravPüha Jüri võitlus lohegaDesiree MummPiirialane isiksushäireLeevikeMihkel RaudJüri TuulikPiret KaldaJaan KärnerBruneiRiho TerrasHoburästasVenemaaAustraaliaJohannes ErmKonservatiivne ParteiSaare maakond🡆 More