Macuo Basö

Basö (japon.: 芭蕉 «bananpu») vai Macuo Basö (japon.: 松尾 芭蕉), nimi sündundan jäl'ghe — Macuo Kinsaku (japon.: 松尾 金作; sünd.

1644, Ueno, Igan provincii, nüg. Mien prefektur, Japonii — kol. 28. kül'mku 1694, Osak, Japonii), norudes — Matsuo Tüemon Munefusa (japon.: 松尾 忠右衛門 宗房), oli Edo-pordon kaikiš tetabamb japonijalaine runokirjutai.

Macuo Basö
japon.: 松尾芭蕉[1]
Basön portret, 17. voz'sadan lop, tegii om Hokusai
Basön portret, 17. voz'sadan lop,
tegii om Hokusai
nimi sündundan jäl'ghe:

japon.: 金作

radmižen toižend:

runokirjutai, kirjutai

sündundan dat:

1644[2][3][6][7][8][9][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20][21][22][23][24][25][26][27][28][29]

sündundan sijaduz:

Bashō's birth house[d], Iga Province[d], Tokugawa šogunaat[d]

valdkund:

Japonii

kolendan dat:

28. kül'mku 1694(1694-11-28)[9][14][30]

kolendan sijaduz:

Midōsuji[d], Settsu Province[d], Tokugawa šogunaat[d]

Macuo Basö Macuo Basö VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Sädamine

Ühtni haiku-žanran sündnundha, mülüti filosofišt südäint komižhe renganžanrha. Hen koveritomuz i čomakulun garmonii oma Basön runoiden pirdoikš. Tulnu Kitaišpäi dzen-openduz valatoiti runokirjutajan mail'mannägendad, i hänen runod abutiba opendusele šingotadas Japonijas. Basön stil' märiči japonižen runoišton šingotest kahtes sadas vodes.

Runokirjutai sädi 7 ontologijad ičeze openikoidenke: «Tal'veližed päiväd» (1684), «Keväz'ližed päiväd» (1686), «Väl'dünu pöud» (1689), «Tikv kurkunke» (1690), «Oblezjanan ol'gesine vihmsoba» (1. kirj 1691, 2. kirj 1698), «Havad hilenke» (1694).

Biografii

Macuo oli sündnu samurain kanzha koumanden lapsen kuden keskes i noremban poigan. Tat i veik openziba elokahambid samurajid kalligrafijale, i Kinsaku sai hüväd opendust laps'aigan. Hän oli 13-vozne, konz tat koli. Oli kazakoiš toižel elokahal Todo Jositada-samurajal (japon.: 藤堂良忠, 1642−1666) i openui ühten aigan runoišton čomamahtod Kiotos vspäi 1664. Molembad ottiba psevdonimid (Basö ende oli Sōbō 宗房, Munafusa-nimen kitaine lugend) da sädiba runoid toižidenke ühtes, no Jositada koli edel aigad.

Vspäi 1672 Basö eli Edos, radoi valdkundmehel, sid' runoišton opendajal. Openikad sauvoiba pupert'kulušt runokirjutajale i ištutiba bananpud senno, se tuli mel'he opendajale i hän oti Basö-psevdonimad. Vodele 1680 sädajan škol lugi kaks'kümne openikad. Matkazi Tokaidodme, sai arvostust da tetabut. Putui Osakha elon lopus, kus koli-ki.

Homaičendad

Macuo Basö  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

Tags:

Japonan kel'JaponiiOsak

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

FiniksGrenadKim DžonhönVolgogradan agjLipeckan agjAraban kel'Kračkovskaja Natal'jaKomiksOsmanan imperiiBelovoŠoutjärv'14 (lugu)BarselonLimBuddizmParižVenälaižen Federacijan subjektad1982Ezdran kirjAnnan KofiPetr I Sur'DPiterin metropoliten.au.afPätničBolgariiNobeliiDžaipurIzrail'Klimatan toižetamineSantjagoPanamJumalLüblinNevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden ÜhtištuzTaugKirj.etMavrikiiElizavet IIGvatemalEmpair Steit BildingKeiptaunSpoiler (medijas)PortugaliiMargancVenäman flagKudmaineArmenijalaižedTokio.bdSan Huan (lidn, Puerto Riko)MalaviHonkongLAmerikan Ühtenzoittud ValdkundadOmanSlovakan kel'SigaTellurReligiiNatriiNencan avtonomine ümbrikVell' 2LüksemburgIndoneziiUz' Zelandii🡆 More