RNA ađai ribonukleiinsuvrâ (eŋgâlâskielân ribonucleic acid) lii polymeer, mast láá nukleotiideh.
Kulmâ tobdosumos RNA-šlaajâ láá viestâtuálvoo-RNA, sirdee-RNA já ribosomaallâš RNA. Viestâtuálvoo-RNA (mRNA) lii molekyyl, mii puáhtá DNA:st kopijistum geeni tiäđuid sellâváimusist sellâšliijván. Täin tiäđuin pyevtittuvvojeh proteiineh ribosomijn. Sirdee-RNA (tRNA) sirdá aminosuuvrâid ton telakistemsajan, mast proteiinviđjáh ráhtojeh. Seelâ RNA:st suulân 80 % lii ribosomaallâš RNA (rRNA). Tággáár RNA katalysist ribosomist tábáhtuvvee reaktioid.
Láá kyehti nääli, maht RNA iärrán DNA:st: DNA deoksriboos saajeest RNA:st lii riboos já tymiin saajeest lii urasiil. Eresnáál ko DNA, RNA lii táválávt oovtsáigusâš.
RNA-virus lii virus, mast lii RNA geeneetlâš amnâsin. Taan nukleiinsuvrâ lii táválávt oovtsáigusâš RNA (ssRNA), mut taat puáhtá leđe meid kyevtsáigusâš RNA (dsRNA).
This article uses material from the Wikipedia Anarâškielâ article RNA, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisältö on käytettävissä lisenssillä CC BY-SA 4.0, ellei toisin mainita. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Anarâškielâ (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.