Muusik

Muusik lii jienân vuáđudeijee taaiđâ teikâ viestâdem häämi.

Muusikân ij lah oovtčielgiitlâš miäruštâllâm, já masa mii peri jienâid puáhtá leđe muusik, jis jienâ pyevtitteijee lii nuuvt tárguttâm, teikâ kuldâleijee tom tagarin ana.

Muusikist láá maaŋgah ulâttemmudoh, tego jienâ, ritmâ, dynamiik já rááhtus. Muusikist puáhtá leđe maŋaluvâi leijee nuottâaloduvâin šaddee melodia. Tot puáhtá leđe rahtum tuše čuojânâssáin (lávloottáá), kuás ton kočoduvvoo instrumentaalmuusikin. Muusik puáhtá pyevtittiđ meid čuojânâsttáá, nuuvt ko kuorolaavlâ, a cappella -laavlâ teikkâ njuurgâs. Muusik ovdán ain ääigist, já tast lii tempo ađai ovdánemliähtu, mut tast ij veltihánnáá lah ritmâčuojânâsâin teikâ čuojâlditmáin rahtum ritmâ. Populaarmuusikist taat lii kuittâg-uv táválâš.

Muusik šlaajah

Muusik šlaajâ meriduvvoo táválávt ton stiijlâ mieldi, mut meid kuávlu, äigipaje, čuojânâsâi já kevttimmerhâšume mieldi. Muusik puáhtá jyehiđ almolávt kuulmâ uásán: taaiđâmuusikân, populaarmuusikân já aalmugmuusikân.

Viestâreennâmlâš taaiđâmuusik

    Válduartikkâl: Taaiđâmuusik

Viestâreennâmlâš taaiđâmuusik ađai klassisâš muusik meerhâš epioovtâdlii viestâreennâmlâš muusik ärbivyevi iäruttâssân populaarmuusikist já aalmugmuusikist. Tot juáhádât äigipoojijd, moh láá antiik, koskâäigi, renessans, baarook, galant, klassism, romantiik, 1900-lovo taaiđâmuusik já tááláš muusik.

Klassisâš muusik vyelišlaajah láá čuojânâsâi mieldi ovdâmerkkân sinfonia já káámmármuusik sehe kevttimmerhâšume mieldi ovdâmerkkân kirkkomuusik já orkestermuusik. Eres taaiđâšlaajâid siävutteijee taaiđâmuusik šlaajah láá ooppera, musikaal já baaleet.

Populaarmuusik

    Válduartikkâl: Populaarmuusik

Populaarmuusikáin tárguttuvvoo táválávt tááláš kaavpugpirrâsist šoddâm makkuuttâsmuusik, mii ij lah taaiđâmuusik, ijge aalmugmuusik, mut lii finnim vaiguttâsâid kuohtuin. Populaarmuusik lii táválávt kávpálâš, já tot háputtâl stuorrâ kuldâleijeejuávhuid. Kuittâg-uv maaŋgah vyelišlaajah ovdâsteh muulsâiävtulâš kulttuurijd já kritisisteh váldukulttuur.

Populaarmuusik madduuh láá Ovtâstum staatâin, já tast láá ennuv vaiguttâsah afroameriklâš muusikist. Populaarmuusik vyelišlaajah láá ovdâmerkkân pop, rock, meetaal, soul, folk, blues, jazz já elektronisâš muusik.

Aalmugmuusik já maailmmuusik

    Válduartikkâleh: Aalmugmuusik já Maailmmuusik

Aalmugmuusikin kočoduvvoo ovdâráhtulâšvuođâlâš pirrâsist šoddâm muusik, mii lii sirdâšum puolvâst nuubán vuárháttáá já nuotâttáá. Aalmugmuusikist ij lah tiätu nuotâsteijein, já tot lii šoddâm táválávt kuhes äigikooskâst. Tondiet tot lii tahheevuoigâdvuođâin rijjâ materiaal. Tááláá ääigi aalmugmuusik jiešvuođah ovdâstuvvojeh távjá populaarmuusikân.

Maailmmuusik ađai etnomuusik meerhâš puohlágán ij-viestâreennâmlâš teikâ ij-angloameriklâš muusik. Tot puáhtá leđe aalmugmuusik teikâ uđđâsub muusik, mon tahhee lii tiäđust.

Käldeeh

Muusik 
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Musiikki

Tags:

Muusik šlaajahMuusik KäldeehMuusik

🔥 Trending searches on Wiki Anarâškielâ:

1906Čohčâmáánu 29.BraunwaldFUŋgarkielâIheCuáŋuimáánu 21.MuusikEduard Ševardnadze1992KáránâsTahheevuoigâdvuotâ2020BangladeshCuáŋuimáánu 23.LFacebookWiki CommonsEuroRanskaTave-Makedonia1908VJaapaan2014Njuhčâmáánu 8.1616Maya AngelouEennâm áimukerdiPorgemáánu 24.KapybaraHaitiOvtâstum arabiemiirikodehNew YorkMoldovaSBeaivváš Sámi NašunálateáhterRuanda877818AzerbaidžanElleesilbâTaažâPeskâCuáŋuimáánu 17.Roovvâdmáánu 19.1677Klaus Peter NickelElsa VäisänenČapis sormeTukholmaRuopsiskiärppáákuobârMiskolcElizabeth II🡆 More