Vingumürgistus

Vingugaas sattub organismi sissehingatava õhuga. Et hemoglobiin seob vingugaasi paremini kui hapnikku, kandub vingugaas kudedesse kiiremini, jättes organismi hapnikuvaegusse.

Vingugaasimürgistuse oht tekib siis, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus on liiga suur. Vingugaasi allikateks igapäevaelus võivad olla näiteks halva tõmbega gaasiboiler, liiga vara kinni pandud ahjusiiber, valesti reguleeritud gaasipliit või isegi vesipiibu suitsetamine. Ka tulekahjus hukkutakse eelkõige vingugaasimürgistuse tagajärjel.

Inimese keha jääb hapnikuvaegusse, mis põhjustab peapööritust ning halvemal juhul kuulmis- ja nägemishäireid, mürgistuse pikaajalisel süvenemisel võib inimene langeda ka koomasse, mis on eluohtlik.

Vingumürgistuse sümptomid:

• iiveldus
• südame pekslemine
• üldine nõrkus
• peapööritus
• õhupuudus
• silme eest kisub mustaks
• kuulmishäired
• teadvuse kaotus

Kergematel juhtudel, kus kannatanul ei esine tõsisemaid terviseprobleeme, tuleb lihtsalt manustada valke ja vitamiine.

Raskematel juhtudel tuleb kannatanu viia puhta õhu kätte lamama, hoida teda soojas, et vältida alajahtumist, ning joota talle võimalikult palju vedelikku. Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi.

Haiguse ennetamiseks tuleb olla tuleohtlike tarbeasjadega ettevaatlik (näiteks mitte jätta järelevalveta küünlaid, küdevaid pliite ja ahje, vältida tikkude ning välgumihklite sattumist laste kätte).