Siberi Katk

See artikkel räägib nakkushaigustest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antraks (täpsustus)

Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.

Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel jt loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.

 

Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu või neist valmistatud lihatoodete söömisel aga ka kokkupuutel nende luude, karvkatte, (näiteks lamba villaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.

Klassifikatsioon

RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused

Nahapõrnatõbi

  Pikemalt artiklis nahapõrnatõbi

Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.

Kopsupõrnatõbi

  Pikemalt artiklis kopsupõrnatõbi

Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm).

Gastrointestinaal-põrnatõbi

  Pikemalt artiklis gastrointestinaal-põrnatõbi

Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi.

Ravi

Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumprofülaktikat. Haigusnähtude ilmnemisel ja laboratoorsete analüüside tulemusel kinnitust leidnud haigusjuhtusid püütakse samuti antibiootikumidega ravida. Antibiootikumravi võib õnnestuda.

Tüsistused

Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.

Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.

Siberi katku spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana või teaduslike uuringute tarbeks.

Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' mustade karbunkulite järgi, mis haigus nahale jätab.

20. sajandil

• 1979. aasta aprillis Sverdlovskis (Jekaterinburgis) vallandunud antraksipuhang (kopsuvorm, inimene);

21. sajandil (osaline)

• 2001. aasta juulis surid Kanadas (Albertas) 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid;
• 2001. aasta septembris saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn "Siberi katku kirjad", 5 inimest sai surma;
• 2010. aastal surid põrnakatku spooridega nakatunud heroiini tagajärjel seitse inimest Šotimaal ja üks Saksamaal;
• 2010. aasta juunis Uganda loomapargis vallandunud antraksipuhang tappis 83 jõehobu.
• 2010. aasta augustis ja septembris nakatusid Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma põrnakatku – 50 looma surid (33 lehma ja 17 kodukitse)
• 19. juunil 2014 teatas Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, et vähemalt 75 teadlast, viimastel andmetel 86, võisid 13. juunil laboris töötades kokku puutuda elavate põrnatõvebatsillidega. Kõigile pakuti 60-päevast ravikuuri antibiootikumiga (ciprofloxacin) ja antraksivaktsiini süste.
• 2016. aastal põhjustas põrnkatkuga nakatunud põhjapõdrakorjus Salehardis vähemalt seitsme inimese nakatumise, sh 12-aastase poisi ja tema 79-aastase vanaema ning rohkem kui 2300 põhjapõdra ja pooleteise tuhande hirve surma.

• Homerose ja Vergiliuse aegadel olevat vanad araablased kutsunud haigust "Pärsia tuleks", kreeklased ja roomlased aga "pühaks tuleks";
• tõbe on kirjeldatud ilmselt ka Piiblis;
• põrnatõve haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender.

• antibiootikumiresistentsus
• antraksi toksiinid
• bioterrorism