Rasvatihane

Ta on Eesti üks tavalisemaid ja tuntumaid linde ning üks põhjalikumalt uuritud linnuliike maailmas. Lisaks on ta Eestis arvukaim talvitaja.

Rasvatihane
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tihaslased Paridae
Perekond	Tihane Parus
Liik	Rasvatihane
Binaarne nimetus
Parus major Linnaeus, 1758

Rasvatihane oli Eesti 2016. aasta lind.

Rasvatihase umbes 30 alamliiki jagunevad rühmadeks major, minor ja cinereus. Rühma major alamliikide alapool on kollane, cinereus ja minor rühmade alamliikide alapool on valkjas.

 

Rasvatihane on laialt levinud Euraasias Briti saartest kuni Jaapani ja Sunda saarteni. Kesk-Aasiat asustab temaga väga lähedane liik turkestani rasvatihane. Eestis on rasvatihane üldlevinud ja arvukas haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 300 000 – 400 000 paarile, talvist arvukust 0,6–1,2 miljonile isendile . Tema seisund on meil hinnatud stabiilseks, loenduste tulemused ei näita arvukuse püsivat kasvu või vähenemist.

Pikkus keskmiselt 15 cm ja kehamass 19 grammi. Rasvatihase paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, kuid kõigil alamliikidel on must lagipea ja kurgualune, ning kurgu alt läbi kõhualuse kuni sabani kulgeb must vööt, mis on isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega kui emased. Lehtmetsas ööbivad isaslinnud on raskemad kui männikus ööbivad isaslinnud.

Rasvatihasel on teada üle 40 häälitsuse, mitmest lauluvariandist on tuntumad kolmesilbiline "ti-ti-ta, ti-ti-ta, ti-ti-ta" ("sitsikleit-sitsikleit") või kahesilbiline "ti-ta, ti-ta…". Mida mitmekesisem ja kõlavam laul, seda edukam on isaslind. Laulma hakkab rasvatihane juba varahommikul pimedas, õhtul võib teda kuulda kuni päikeseloojanguni. Kutsehäälitsustest on tavalisemad "pink-pink", "tsi-füüit", "tsitsidä", "sii-sii", "hüit", ärevushüüd kõlab "tšägägä ...".

 

Rasvatihane on levinud kõiksugustes puistutes, teda leidub aedadest suurte metsadeni. Siiski eelistab liik pesitseda lehtmetsades, kus leidub piisavalt pesaõõnsusi. Okasmetsades on arvukus madalam. Pesitseb meeleldi ka inimese poolt üles pandud pesakastides ja seepärast on liik ka paljude ornitoloogiliste uuringute mudelliigiks. Paks lumi ja umbes −40 kraadi mõjub rasvatihasele surmavalt.

Rasvatihane toitub putukatest, nende munadest ja vastsetest. Talvel sööb seemneid, marju ja puuvilju; toitub ka loomakorjustel.

 

Rasvatihane pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes ja pesakastides. Emaslind rajab õõnsusesse pesa, mis koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, jõhve, taimevilla ja sulgi. Kurna 3–13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja kirjatud hajusate roostekarva täppidega. Rasvatihane pesitseb meil üks kuni kaks korda aastas. Rasvatihane on paigalind. Isased kasutavad pesakaste ööbimiseks sagedamini kui emased.