maateadus

Lateriit on rauast ning alumiiniumist rikastunud kivimite murenemise jääk.

Lateriit koosneb peamiselt hematiidist ja götiidist ning võib mõnikord sisaldada kaevandamisväärses kontsentratsioonis niklit (kaevandused Kuubal ja Uus-Kaledoonias). Lateriit esineb pehmest ja pudedast kuni tiheda ja kõva kivimini. Lateriidi värvus sõltub eelkõige raua oksiidide sisaldusest, ulatudes valgest tumepruunini.

Lateriit tekib piirkondades, kus on palju sademeid ning kõrged õhutemperatuurid. Lateriidi tekke jaoks on oluline ka kuiva aastaaja olemasolu ning reljeef, mis tagab piisava põhjavee liikuvuse.

Kurd on lainjas geoloogiline struktuur. Pildil olev kurd asub Kreeta saarel.

Pildi autor on Dieter Müller.

• Coriolisi efekti tõttu pöörlevad orkaanid ja tornaadod põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral päripäeva.

• Oddo-Harkinsi reegli kohaselt on paarisarvulise järjenumbriga keemilised elemendid enamasti laiemalt levinud kui nendega perioodilisustabelis külgnevad paarituarvulise järjenumbriga elemendid.

• Loodusest on leitud tuhandeid mineraale, kuid valdava osa maakoorest moodustavad neist väga vähesed. Neid nimetatakse kivimit moodustavateks mineraalideks.

• Kliima on pidevas muutumises. Käesolev globaalne soojenemine pole Maa jaoks midagi erakordset, küll aga põhjustab ohtralt probleeme Maa praeguste tingimustega harjunud elustikule, sealhulgas inimesele.

• Meteoriidi või asteroidi tekitatud kraater on palju suurem meteoriidist endast.

• Liustikujää tekib lumest. Lume ja jää vahepealset üleminekuvormi nimetatakse firniks.

• Guaano on maavara, mis tekib lindude väljaheidetest.

Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin – november 1930 Gröönimaa) oli oma ajast ees olev mitmekülgne loodusteadlane, kes sai tuntuks mandrite triivi hüpoteesi loojana.

Wegeneri eluajal tema ideed toetust ei leidnud, sest ei suudetud mõista, mis jõud võiks suuta laamu ja nendel lasuvaid mandreid liigutada. 1960. aastail loodud laamtektoonika teooria pakkus lõpuks välja usutava mehhanismi ning tänapäeval peetakse seda maateadustes üheks olulisemaks teooriaks.

Maateadus on Maad uurivate teadusharude üldnimetus.

Maateadus jagatakse erinevateks teadusharudeks, mis uurivad erinevaid geosfääre. Mõnikord peetakse maateaduse sünonüümiks geoloogiat või geograafiat, mis aga pole päris korrektne. Maateadus hõlmab ka näiteks meteoroloogiat, mis geoloogia alla ei kuulu. Geograafia on aga maateadustega võrreldes hoopis teistsuguse lähenemisega teadus, kus põhitähelepanu on inimestel ja nende vastastikmõjul ümbritsevaga.

Maateadused kuuluvad nn eluta loodust uurivate loodusteaduste hulka, erinedes seega bioloogilistest teadustest. Tuleb märkida, et eluta on maateaduste uurimisobjektid küll vaid bioloogilises mõttes. Geoloogias peetakse Maad oma tegutsevate vulkaanide, liikuvate laamade, voolavate jõgede jms vägagi elavaks planeediks.

Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: Soovitud: orogenees, fonoliit, põud, Veel... Lisa viiteid: basalt Toimeta: geoloogiline kaardistamine, järvelubi, laam, mistraal, stalaktiit, Veel... Täienda: vahevöö, laamtektoonika, maavärin, jääaeg Muu: Kategooriata artiklid, Edasipääsuta artiklid, Kasutamata pildid, Üksildased artiklid, Veel...