Männamaa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla keskosas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.
Männamaa | |
---|---|
Pindala | 24,1 km² (2020) |
Elanikke | 102 (31.12.2021) |
| |
EHAK-i kood | 5258 |
Koordinaadid | , 22° 38′ E |
Männamaa küla piirneb põhjas Nõmmerga, loodes Leigri, läänes Õngu, lõunas Pärnselja ja idas Kaigutsi külaga.
Kohanimi lähtub varasemate kirjapanekute alusel arvatavasti isikunimest Mandes või Ment. Kohanime on esmamainitud 1609. aastal.
Männamaa lääneosa hõlmab Tihu looduskaitseala. Külas asuvad Tihu järv ja Männamaa karjäär. Küla läbivad Luguse jõgi, Tulimurru jõgi, Männamaa kraav, Pärnselja kraav ja Tihu kraav.
Elanike arv | Aasta |
---|---|
76 | 1959 |
116 | 1970 |
117 | 1979 |
205 | 1989 |
174 | 2000 |
107 | 2011 |
120 | 2019 |
102 | 2021 |
Tihu metsavahikoha lähistelt on leitud kaks Karlova tüüpi kivikirvest. Seda tüüpi kirveid kasutati nöörkeraamika kultuuri perioodil 2900–1800 eKr.
Küla kuulus algul Putkaste mõisale, hiljem Aadma mõisale. 1609. aastal oli Putkaste mõisas talunik Monnema Mick Hansopoick. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel oli Männamaa külas 9 talu.
1835. aastal oli Männamaal 15 talu. Elanikud said perekonnanimedeks nimed Greis, Jõepa, Jõhvik, Kaar, Kaev, Kask, Känd, Leisti, Ligema, Maasik, Makspuu, Marjasoo, Markus, Männapso, Nisu (Nisso), Oago, Panselg, Pihl, Piirselg, Pikpõld, Pärnpuu, Raim, Ristilt, Rukki, Toompuu, Tuhl, Tönts, Vakk, Villi ja Volperg.
Nõukogude ajal oli Männamaa Ühenduse kolhoosi keskus. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ehitas 1969. aastal külla ait-kuivati.
Männamaa külas asub 1919. aastal ehitatud Küüru tuulik, mis on ehitismälestis. Külas asub ka Hiiumaa kõrgeim ehitis, 120 meetri kõrgune Männamaa mast, mis on püstitatud 2008. aastal.
1984.–1999. aastal tegutses külas Männamaa algkool-lasteaed. Külas oli varem aktiivne kultuurimaja, kus on asunud nii söökla, baar, kino, sidejaoskond, raamatukogu kui ka erinevad poed. 1970. aastatel ehitatud hoone on toodud ära ka Kultuurimälestiste registri XX sajandi arhitektuuri loendis.
Külas asuval katkukalmel kasvas mänd, mis hävis 1960. aastal. Külaselts paigaldas 26. aprillil 2018. aastal männi pärimuse püsimiseks mälestuskivi. Kalme võimalikul asemel on toimunud arheoloogilised uuringud, mille käigus küll inimluid ei leitud, kuid dokumenteeriti kivi läheduses õhuke kultuurkiht.
Külas tegutseb Männamaa külaselts.
Männamaa külast on pärit arheoloog Monika Reppo.
Männamaa idaosa läbib Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste tee. Küla läbib loodest kagusse Kotkasoo tee.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Männamaa, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.