Lainokk-Todi

Lainokk-todi
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animales
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Siniraalised Coraciiformes
Sugukond	Todilased Todidae
Perekond	Todi Todus
Liik	T. subulatus
Binaarne nimetus
Todus subulatus (G. R. Gray, 1847)

Liik on endeemne Haiti saarel.

Täiskasvanud lainokk-todid on umbes 11–12 cm pikad ja kaaluvad 7–10,2 g. Tegu on suurima liigiga todide perekonnas.

Nad on väiksed, kohmaka kehaehituse ja lühikese sabaga linnud. Nende pealmised suled on helerohelised, alumised hallvalged ja kollaka tooniga. Neil on punane kõri ning lame ja pikk nokk.

Liik elutseb Haiti saarel, nii Dominikaani Vabariigis kui Haitis. Elupaikadena eelistavad nad poolkõrbelisi alasid, peamiselt metsad, skrabid, kohviistandused ja mangroovid, mis asuvad tasandikest kuni 1700 meetri kõrgusel merepinnast.

Toitumine

 

Lainokk-todid toituvad erinevatest putukatest.

Pesitsemine

 

Liigi pesitsusaeg on enamasti alates märtsist kuni juunini. Pesa teevad nad uuristades 1,5 kõrgusel asuvatesse muldvallidesse uru, mis on tavaliselt 30–60 cm pikad ja umbes 3,7 cm laiad. Pesa ehitamisel osalevad nii isas- kui emaslind ning uuristusprotsess kestab septembrist juunini. Nad on valmis jõuliselt oma pesa kaitsma, seehulgas ka inimeste ja manguste eest.

Kurnas on tavalised 1–4 muna, mis on mõõtmetelt tüüpiliselt 15,9–18 mm kõrged ja 13,3–15 mm laiad – väikseimaid kõigist siniraaliste seltsi lindudest. Munad on värvuselt valged ja tähnideta, kuid märgatava läikega ja koguvad tihti hiljem punakaid mustuseplekke. Nad munevad enamasti aprilli ja juuni vahel ning haudeperiood, mille vältel nii isas- kui emaslind tegeleb haudumisega, kestab hinnanguliselt 2–3 nädalat. Sellele järgnev pesitusperiood kestab samuti 2–3 nädalat, misjärel pojad lahkuvad pesast ning vanematepaar läheb lah.

Häälitsemine

Lainokk-todide peamine häälitsus on monotoonselt vilistatud "tirp-tirp-tirp".

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis.