Kokandus
Kokandus ehk kokakunst ehk kulinaaria on toidu valmistamisega seotud teadmistevaldkond ja tegevusharu.
Kokanduse kohta kasutatakse mõnikord ka sõna "gastronoomia", mis tähendab eelkõige toiduainete ja toiduvalmistamise tundmist, kuid ka oskust valmistada peeni toite ja peente toitude harrastust. Elukutselist kokandusega tegelejat nimetatakse tavaliselt kokaks; gastronoomiks nimetatakse tavaliselt harrastajat.
Kokandus hõlmab nii vajalikke teadmisi toiduainetest, toiduainete ettevalmistamise ja toiduvalmistamise meetoditest kui ka teadmisi hügieenist, toitumisteadusest ja -tavadest ning toiduvalmistamise käigus toidus toimuvatest keemilistest ja füüsikalistest protsessidest. Eri maade kokanduses kasutatakse väga erinevaid võtteid ja toiduaineid, ühe maa või rahva kokandustraditsiooni nimetatakse rahvusköögiks. Viimastel sajanditel on kujunenud välja ka rahvusköökideülesed kokandustraditsioonid nagu fusion ja molekulaargastronoomia.
Kokandust õpetatakse nii kutseharidusena kui ka harrastajatele mõeldud kokanduskursustel. Elukutseliselt kokandusega tegelejalt nõutakse enamikus riikides kvalifikatsioonitunnistust. Suurem osa elukutselistest kokkadest töötab toitlustus- ja majutusettevõtetes (nn HoReCa-sektor – hotels, restaurants, catering).
Eesti kutsekoolides on kokandus üks populaarsemaid erialasid, seda õpetatakse näiteks Tallinna Teeninduskoolis ja Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Kokanduskursusi korraldab näiteks Tartu Rahvaülikool.
Rahvusköögid
- Armeenia köök
- Balkani köök
- Eesti köök
- Filipiinide köök
- Gruusia köök
- Hiina köök
- India köök
- Itaalia köök
- Jaapani köök
- Kambodža köök
- Kreeka köök
- Kreooli köök
- Läti köök
- Lombardia köök
- Norra köök
- Prantsuse köök
- Rootsi köök
- Saksa köök
- Seto köök
- Soome köök
- Taani köök
- Tšehhi köök
- Ukraina köök
- Ungari köök
- Vene köök
- Vietnami köök
Toidu valmistamise meetodid
Aurutamine - Blanšeerimine - Deglasseerimine - Flambeerimine - Fondüü - Fermenteerimine - Frittimine - Gratineerimine - Grillimine - Hakkimine - Hapendamine - Hautamine - Keetmine - Kokkukeetmine - Konserveerimine - Koorimine - Kupatamine - Külmutamine - Küpsetamine - Maitsestamine - Marineerimine - Passeerimine - Paneerimine - Pinnakääritamine - Pošeerimine - Praadimine - Põhjakääritamine - Püreestamine - Raklett - Röstimine - Vahustamine - vokkimine
Toiduvalmistamise vahendid
Elektripliit
Gaasipliit - Grillvarras
Kapsaraud - Kastrul - Kirn - Konserviavaja - Krokkpott - Kulp - Köögikaalud - Köögikombain - Kööginoad - Küpsetuskott - Küpsetuspaber - Küpsetusplaat
Teed
Aromatiseeritud tee - Earl Grey - Gunpowder - Jasmiinitee - Lapsong Souchong - Mate - Oolong - Piparmünditee - Roheline tee - Sencha - Sinililletee -Tseiloni tee
Lauakatmine
Kauss - Samovar - Söögipulgad
Maitseomadused
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Helle Aso. "Kokandus". Maalehe Raamat 2001.
- "Inglise-eesti-inglise kokandussõnastik". Menu 2010.
- Tiit Kändler. "Köögifüüsika: Kokanduse kuuemõõtmeline maailm". Menu 2014.
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Kokakunst |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Kokandus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.