Jaunjelgava

Asub Daugava vasakul kaldal, merepinnast 35 meetri kõrgusel.

Jaunjelgava
läti Jaunjelgava
Jaunjelgava vapp
Pindala	6,2 km² (2023)
Elanikke	1789 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 25° 5′ E

13. sajandil asus linna lähistel seelide Sērene linnamägi. Aastal 1450 rajati selle juurde Vecsērene mõis. Selle maadele hakkas Daugava kõrgele kaldapealsele tekkima kaupmeeste asula. Aastal 1567 nimetas Kuramaa hertsog Gotthard Kettler selle Neustadtiks, ent lätlased hakkasid seda kutsuma uueks Jelgavaks.

Aastal 1590 andis Friedrich Kettler asulale alevi staatuse. Aastal 1646 nimetas tema lesk alevi tema järgi ümber Friedrichstadtiks. Linn aastast 1647; linnaõigused andis asulale Władysław IV Waza. Aastal 1652 püstitati sinna luteri kirik.

Venemaa keisririigi võimu ajal oli linn Kuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi keskuseks. Jaunjelgavas oli suur juutide kogukond. Juudi kaupmehed eksportisid Venemaa kaupu nii Inglismaale kui ka Saksamaale. Aastal 1861 valmis Riia–Daugavpilsi raudtee, mille tagajärjel Daugava kui veetee tähtsus vähenes. Paljud sealsed juudid asusid elama Riiga või Liepājasse, suundudes sealt Ameerika Ühendriikidesse.

Aastal 1914 oli linnas 7300 elanikku. Bermondtiaadi ajal, 1919. aasta 17. oktoobrist kuni 15. novembrini toimus linna all lahing, mille käigus suur osa linna hoonetest hävis. Aastal 1925 oli linnas vaid 1577 elanikku. Aastaks 1935 olid vaid 25% linna elanikest juudid. Osa neist küüditati 1941. aasta juunis, osa aga hukkus holokaustis, kui sama aasta 2. augustil Saksa väed linna juudi kogukonna likvideerisid.

2009. aastani asus Aizkraukle rajoonis. Aastatel 2009–2021 oli linn Jaunjelgava piirkonna keskus.

•  
  Raekoda
•  
  Vanalinn
•  
  Daugava jõgi linna all
•  
  Luteri kirik
•  
  Katoliku kirik
•  
  Õigeusu kirik