Inglise Buldog

Inglise buldog
FCI standard nr 149
Rühm	2: pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm	2: molossid
Alajaotis	1: mastifi tüüp
Standard nr	149   10.01.2011 (en et)
Päritolumaa	Inglismaa
Kohalik nimi	Bulldog
Töökatsed	ei
Tunnused
Kaal	25 kg (isane) 23 kg (emane)
Koer (Canis lupus familiaris)

Inglise buldog on keskmist kasvu lihaseline lühikarvaline koer. Ta kaalub umbes 25 kg.

Ühe teooria kohaselt pärinevad buldogi esivanemad juba 6. sajandist eKr. Suurbritanniaga kauplevad foiniiklased ristasid molossid Briti mastifi laadsete koertega.

Kuni 19. sajandi keskpaigani kasutati buldogit Inglismaal võitluskoerana. Pärast seda, kui koerte ja härgade vahelised võitlused 1835. aastal keelati, tekkis oht, et tõug võib välja surra. Buldogipidajad otsustasid oma lemmikuid seltsikoertena pidama hakata.

1864. aastal asutati The Bulldog Club, mis oli üldse maailma esimene tõukoerte klubi. Kuigi seda klubi polnud kauaks, sätestas ta maailmas esimest korda tõustandardi. Esimene inglise buldog, kes kanti The Kennel Clubi registrisse, oli isasloom Adamo.

1875. aastal asutatud Bulldog Club Incorporated hakkas esimesena tegelema selle tõu aretamisega.

Tänapäeval on buldog levinud kõikjal maailmas.

Inglise buldogite koonule iseloomulik metsik väljend ei väljenda tegelikult nende temperamenti. Buldog on rahuliku loomuga ja haugub harva. Neile meeldib mängida, kuid pole vaja nendega pikka aega jalutada ega joosta, sest suur füüsiline koormus on buldogitele vastunäidustatud. Nad on väga seltsivad, oma peremehele ustavad ja kiinduvad kiiresti.

Buldogil on soodumus saada kuumarabandusi. Samuti on tal kalduvus rasvumisele, uneapnoele, seede- ja kõrvaprobleemidele. Mõnel juhul võib probleeme olla puusaliigeste või põlvedega.

•  
  Standardis on kasutuse all märgitud: "Hirmutava välimusega seltsikoer"

• buldog