Granhamni Merelahing

juuli">27. juulil (7. augustil) 1720 Rootsi purjelaevastiku ja Venemaa galeerilaevastiku vahel Soome ranniku lähedal Ahvenamaa saarestiku juures peetud merelahing.

Pärast Põhjasõja käigus maismaalahingute kaotust, mille tulemusena Rootsi kaotas Eestimaa ja Soome territooriumid 1710. aastal, toimus 1720. aasta hilissuvel Rootsi laevastiku poolt mille sihiks pealetungioperatsioon Venemaa poolt loodud tugipunktile Peeter-Pauli kindlusele Jänesesaarel ja ehitatavale Peterburi linnale Neeva jõe suudmes.

Rootsi poolt osales laevastikuoperatsioonis viitseadmiral Karl Georg Siöbladi juhitav purjelaevastik ja Venemaa sõjamerejõude juhtis kindral Mihhail Mihhailovitš Golitsõn.

Merelahingus alustasid rünnakut Rootsi purjelaevad, kes kasutades ära oma purjelaevade kiirust ning manööverdamisvõimet võtsid sisse lahingukorra ning suundusid Vene galeerilaevastiku suunas, kuid tuulevaikuse/tuulesuuna muutuse tõttu kaotasid Rootsi purjelaevad oma manööverdamisvõime ning lahingu saatuse otsustasid vene aerudega galeerilaevastiku suurem manööverdamisvõime.

Toimunud abordaažilahingu tulemusena kaotasid lahingus rootslased 4 laeva, mis sattusid madalikule ja venelased ainult ühe galeerilaeva. Rootslastest langes 103 ja vangi sattus 411 meremeest (8 suri haavadesse Helsingis, enne toimetamist sõjavangi Peterburi); Vene vägedes 82 hukkunut, 203 haavatut ja 43 püssirohu õhkimisel kõrvetada saanut.

Rootsi sõjalaevad

• liinilaev Pommern, 56 kahuriga
• fregatt Kiskin, 22 kahuriga
• fregatt Stora Phoenix, 34 kahuriga
• fregatt Danska Örn, 18 kahuriga
• fregatt Svarta Örn
• fregatt Vanqueur, 30 kahuriga
• 3 galeeri (Pelikan jt).

Venemaa sõjalaevad

• umbes 11 000 jalaväepolkude sõdurit galeeridel (sh Troitski jalaväepolk)
• 61 galeeri
• 29 väikelaeva

Granhamni merelahing oli ka viimane suurem sõjategevus enne Rootsi ja Venemaa vahel 1721. aastal Uusikaupunki rahu sõlmimist, mis lõpetas Põhjasõja.