Eriti Kurva Muusika Ansambel

See artikkel räägib ansamblist; albumi kohta vaata artiklit Eriti Kurva Muusika Ansambel (album)

aastal ka EP, millel esineti koos Riikliku Akadeemilise Meeskooriga. Ansambel esitas oma kavades proosat ja luulet, esinemisi täiendas helilooming ja hiljem ka tants, moodustades tihti omamoodi etenduse. Ansambli mitmekülgsus väljendus ka selle liikmete elukutsetes: meeskoori laulja, piirivalveorkestrant, muusikaõpetaja, Kunstiakadeemia välissuhete spetsialist ja džäss-saksofonist.

Ansambli looja ja juht Sven Kuntu on nimetanud ansambli sündi suureks juhuseks: "Mul oli kuus lugu, mille üle ise uhke olin ja arvasin, et neid ei sünni mitte sahtlisse panna, ja nii ta tuligi." Enda muusikalise tausta kohta on Kuntu öelnud, et ta on muusikaõpingutega flirtinud – näiteks teismelisena trompetit harjutanud ja hiljem konservatooriumi ettevalmistusklassis veendunud, et ooperilauljaks ta saada ei taha.

Tegutsemisaja esimesel poolel andis Eriti Kurva Muusika Ansambel suurema osa kontsertidest väljaspool Eestit: Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis ja Taanis. Sven Kuntu on neid reise meenutanud järgmiselt: "piiride avanedes algas asi tänavatel mängimisest, kihutasime metsikult mööda Euroopat ringi, esinesime klubides, väikestes teatrites, pidudel, festivalidel – asi kasvas lumepallina. EKMA algus oli ikka paras seiklemine ja hullumaja, ilmselt oli meie elu palju rokim kui nii mõnelgi rajul rokkbändil. Kihvt aeg, sellist asja väga pikalt muidugi ei jaksaks teha". Ansambel on esinenud mitmel suurel rahvusvahelisel festivalil: Baltoscandal, Bardentreffen Nürnbergis, Baltic Circle jne.

Aastatel 1991–1993 oli ansambli liige ka Ardo Ran Varres, kes sattus bändi ajal, mil see tegi oma debüüdi Tallinna vanalinna päevadel. Ajakirja Teater. Muusika. Kino 2012. aasta juuni/juuli numbris kirjeldab ta ansambli tollast loomingulist tööd järgmiselt: "Sven kirjutas sõnad ja mõtles neile kitarri abil saate ning meloodia, mina aitasin neid seada klarnetile, kontrabassile, tšellole, vioolale, viiulile ja saksofonile."

Ansambli üks esimesi kontserte toimus Tartus Illegaardi pubis. Ajakirja Teater. Muusika. Kino 2012. aasta juuni/juuli numbris kirjeldab ansambli üks kunagisi liikmeid Ardo Ran Varres antud esinemist: "olime teatraalselt kostümeeritud ja kandsime ette neid Sveni laule. Sellest on kuidagi väga elektriseeriv mälestus, midagi väga kummalist oli õhus... Publik oli väga kohal ja jälgis pingsalt laval toimuvat."

Üpris ansambli tegevuse alguses alustas tegevust ka Von Krahli Teater, mille ruumides saadi seejärel teha proove ja anda kontserte, veetes prooviruumides tihti terveid öid. Tollast seotust teatriga kinnitab ka 1996. aasta kasseti "Suur näitemäng" vahelehel olev märkus "EKMA leiate Von Krahli Teatrist 6313237".

1996. aastal osales ansambel rahvusvahelisel teatrifestivalil Baltoscandal, kandes 24. juunil kell 21:30 Rakvere kultuurimajas ette kava "Narride sõda" ning 25. juunil kell 17:30 samas kohas ette kava "Suur näitemäng". Samal aastal ilmus neil ka samanimeline helikassett "Suur näitemäng".

1990. aastatel andis ansambel ise välja kaks helikassetti ja oma esimese CD "Haua plaadi lood 1991–1999".

Pärast eelmist kontserdikava ja samanimelise albumi "Haua plaadi lood 1991–1999" ilmumist esines ansambel uue kavaga "Oi Blaat (ebafolklorism)", mille žanrimääratluseks oli ansambli juhi Sven Kuntu sõnade järgi ebafolklorism (termin, mis sai ka nende järgmise albumi nimeks). Kava oli Kuntu sõnul inspireeritud Vene folkloorist ning Kuntu kinnitusel olid uude kontserdikavva jäänud vaid vähesed varasemad lood. Näiteks esineti kavaga 5. mail 2001 Viljandis, tollase kolledži Mustas Saalis (pilet maksis 30 krooni). Sama kava tuli ettekandmisele ka 6. juunil 2002 Tallinna vanalinna päevadel – "ebafolkloristlik kontsertetendus" toimus Rahvusraamatukogu teatrisaalis.

Ansambli loomingut on ka kirjeldatud kui naturaalset ja originaalset – muuhulgas leiab repertuaarist ka kaks teost, mille tekst pärineb klassikutelt Schillerilt ja La Fontaine'ilt. Ülejäänud tekstide autor on peamiselt Sven Kuntu ja muusika on sündinud ansambli ühistööna. Tegijad ise on nimetanud oma muusikat prosaistlikuks tragiromantismiks ning täpsemat ja tabavamat määratlust ei ole suutnud välja pakkuda ka kriitikud.

2003. aasta 8. mail esietendus Vanemuise Teatrikohvikus Tartu Üliõpilasteatri ning Eriti Kurva Muusika Ansambli koostöös valminud kergelt melanhoolne kabaree-etendus "Joogem äädikat, härrased!". Etenduse teksti on kirjutanud Daniil Harmsi põhjal Mehis Heinsaar ja selle lavastas TÜT kunstiline juht Kalev Kudu. Lisaks osales etenduses ka Jane Milleri tantsutrupp ning etenduse kujundas rühmitus IBUR (Margus Liivak ja Rasmus Karja).

27. septembril 2004 tuli Von Krahli Teatris esmaettekandele ansambli kontsert-tants "Kaaren", kus eksperimenteeriti juba ka kaasaegse tantsuga.

25. veebruaril 2005 käis Eriti Kurva Muusika Ansambel koos Eesti Rahvusmeeskooriga stuudios ning salvestas neli lugu. Hiljem anti välja nelja looga EP-plaat "Ebafolklorism" (samanimeline album ilmus mõni aasta varem). Samal aastal käis ansambel ka Riias, kus 19. septembril esineti festivalil "Homo Novus". 2005. aastal valmis ka nime "Aega ei ole" kandev väike fotode ning laulutekstidega reisikirjeldus, mis sisaldab hulga pilte aastast 1993, mil ansambel käis oma ühel esimesel tuuril (Poolas, Saksamaal ja Prantsusmaal), kus esineti põhiliselt tänavamuusikutena. Ajakirja Teater. Muusika. Kino 2012. aasta juuni-/juulinumbris kirjeldab ansambli üks kunagisi liikmeid Ardo Ran Varres seda järgmiselt: "1993. aasta suvel käisime bändiga Euroopa „turneel”. Sakslastele läheb selline ekspressiivne muusika väga korda. See oli niivõrd sürr ja hipilik värk, et sellest saaks kirjutada novelli." Pärast seda kontserdireisi lahkus Varres bändist, et keskenduda õpingutele Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.

27. oktoobril 2007 suri ansambli juht ja looja Sven Kuntu.

Aasta ja üks päev pärast Kuntu surma lõpetas ansambel 28. oktoobril 2008 tegevuse, andes Kanuti Gildi saalis tasuta kontsert-installatsiooni ning esitledes duubelplaati "Dagerrotüübid". Kava muusika autor oli Sven Kuntu ning seda kandsid ette Maiken Pajupuu (viiul), Tauno Valdna (flööt), Kalle Klein (saksofon) ja Siim Soop (kontrabass). Video eest vastutas Lauri Sepp ja heli eest Heikki Tikas.

2009. aastal anti plaadifirma U.L.A. Jazz kaudu välja 11 varem lindistatud looga album "Ilus elu", kus Eriti Kurva Muusika Ansambel musitseeris taas koos Eesti Rahvusmeeskooriga.

• Sven Kuntu – vokaal, akustiline kitarr
• Kalle Klein – saksofon
• Lea Liisbet Peterson – kontrabass
• Mait Reimann – viiul, klaver
• Meelis Hainsoo – viiul
• Siim Soop – kontrabass
• Tauno Valdna – flööt
• Ardo Ran Varres (1991–1993)
• Kristiina Sillak – vioola

Albumid

• "Eriti Kurva Muusika Ansambel" (Eriti Kurva Muusika Ansambel, 1994, MC)
• "Suur näitemäng" (Eriti Kurva Muusika Ansambel, 1996, MC)
• "Haua plaadi lood 1991–1999" (Eriti Kurva Muusika Ansambel, 1999, CD)
• "Ebafolklorism" (ARM Music, 2002, CD)
• "Dagerrotüübid" (MKDK Records, 2008, CD)
• "Ilus elu" (U.L.A. Jazz, 2009, CD)

EP-d

• "Ebafolklorism" (Eriti Kurva Muusika Ansambel, 2005, EP)