Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis tegutsev Tartu Ülikooli kolledž, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia edendab ja hoiab rahvusülikooli osana eesti rahvuskultuuri. Kultuuriakadeemia tunnuslause on "Omakultuursed terviklahendused". 2021. aastal õpib TÜ Viljandi kultuuriakadeemias u 700 üliõpilast. Kultuuriakadeemia direktor on Juko-Mart Kõlar.
1952. aastal loodi Tallinnas Tallinna Kultuurharidusala Kool (hilisem Tallinna Kultuurharidustöö Kool), kus hakati koolitama spetsialiste raamatukogude ja kultuurimajade jaoks. 1960. aastal toodi see õppeasutus ruumikitsikuse tõttu üle Viljandisse ja hakkas kandma nime Viljandi Kultuurharidustöö Kool. 1978. aastal nimetati kool ümber Viljandi Kultuurikooliks.
1980. aastate lõpul jõuti arusaamiseni, et ka kultuuritöötajal peab olema kõrgharidus. Et üleliidulised normid nägid ette suure koosseisuga kõrgkoole, avati Viljandis 1991. aasta sügisel uus õppeasutus, mida ei nimetatud mitte instituudiks, vaid kolledžiks. Kooli nimeks sai Viljandi kultuurikolledž. Traditsioonilistele erialadele – raamatukogundusele, koori- ja tantsujuhtimisele – lisandus mitu uut: rahvamuusika, vokaal-instrumentaalansamblite juhtimine ja mitu teatrirakenduslikku eriala (butafoor-dekoraator, valgus- ja helirežissöör, näitejuht-teatritöö korraldaja). 2003. aastal sai Viljandi Kultuurikolledžist Viljandi Kultuuriakadeemia.
Seoses muudatustega Eesti haridusmaastikul ja juhindudes vajadusest tagada maksimaalne võimalik õppekvaliteet, allkirjastati 2005. aasta augustis Tartu Ülikooliga ühinemise leping ja õppeasutuse nimeks sai Tartu Ülikooli Viljandi kultuurikolledž.
2013. aasta juunis viidi infohariduse osakond üle Tartusse, kus see liideti Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppetooliga, muutudes seega osaks ajakirjanduse, kommunikatsiooni ja infoteaduse instituudist.
1. jaanuaril 2016 jõustunud Tartu Ülikooli struktuurimuudatuse tulemusel kuulub Viljandi kultuuriakadeemia Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda.
Akadeemia kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kuhu kuuluvad programmijuhid, valitud õppejõud ja üliõpilaste esindajad. Direktor moodustab juhatuse, kuhu peale tema kuulub õppedirektor ja haldusdirektor, kes juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Operatiivseks juhtimiseks moodustatud valitsusse kuuluvad direktor, õppedirektor, haldusdirektor, programmijuhid ning taseme- ja täiendusõppe peaspetsialist.
Rakenduskõrgharidusõppekavad (240 EAP, õppeaeg 4 aastat)
Etenduskunstid:
Kultuurharidus:
Muusika:
Pärandtehnoloogia:
Magistriõpe:
2011. aasta juunis sai valmis esimene TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste lõputööde veebiraamat – "Lõimik 2011 – Valik silmapaistvaid lõputöid", mis tutvustab ladusas ja lühidas vormis kultuuriakadeemia sõpradele ja muidu huvilistele vastava aasta lõputööde saagi põnevamaid vilju.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on täienduskoolitusega tegeletud alates 1992. aastast. Tänaseks on Kultuuriakadeemia kujunenud oma valdkonna atraktiivseks täienduskoolituskeskuseks. Iga aastaga on täienduskoolitustel osalejate arv kasvanud. Populaarseks on kujunemas suve- ja talveakadeemiad.
Kursusi viivad läbi Tartu Ülikooli ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ning tunnustatud kultuuri- ja haridusvaldkonna spetsialistid teistest kõrgkoolidest ja koolitusorganisatsioonidest.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia täiendusõpe korraldab koolitust järgmistes valdkondades:
Aadressil Posti tänav 1 / Tallinna tänav 16 asuvasse hoonesse kolis Viljandi kultuurikolledž 1997. aastal. 19. sajandi keskel, aastatel 1852–1868 Karula mõisnike von Helmersenide poolt ehitatud kahekorruseline hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. 21. sajandi alguses ehitati juurde modernsem majaosa. Peahoones asuvad lisaks üldistele loenguruumidele ka eriotstarbelised õpperuumid: tantsuklassid, multifunktsionaalne black-box'i tüüpi saal, multimeediaklass, maaliklass ja kangastelgede klass. Eesti NSV ajal oli hoone alates 1940. aastast NSV Liidu sõjaväe valduses.
2005. aasta detsembris avati muusikamaja (Carl Robert Jakobsoni tänav 14), kus asub terve muusika õppekava: helitehnoloogia, pärimus-, rütmi- ja koolimuusika erialad. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub Viljandi Muusikakool ja läheduses vana Ugala teatrimaja / Koidu seltsimaja hoone.
Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. 1917. aastal asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja Eesti NSV ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisvumist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast.
Kultuuriakadeemia soetas endise Viljandi leivatehase hooned 2012. aasta mais. Vilmaks kutsutav maja asub peamajast mõnesaja meetri kaugusel, Viljandi turu läheduses, aadressil Turu tänav 7.
Vilma majas asub Viljandimaa Loomeinkubaatorite Tekstiilikeskus, rahvusliku käsitöö osakonna sepikoda, lähiaastatel on plaanis sinna üle viia mitme õppekava ruumid ja tugistruktuur.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.