Amuuri Leopard

Amuuri leopard
Kaitsestaatus
Kriitilises seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Kiskjalised Carnivora
Sugukond	Kaslased Felidae
Perekond	Panter Panthera
Liik	Leopard Panthera pardus
Alamliik	Amuuri leopard
Trinaarne nimetus
Panthera pardus orientalis Schlegel, 1857
Amuuri leopardi levila

Amuuri leopard on kriitilises seisundis liik ning looduses on ta väljasuremise äärel. IUCNi punase nimestiku järgi elas 2007. aastal vabas looduses Edela-Primorje regioonis 14–20 täiskasvanud isendit ja 5–6 noort isendit.^[viide?] Amuuri leopardi liigikaitse programmi ALTA andmete järgi elab looduses 30–35 isendit. Selle liigi puhul räägitakse palju nende loodusesse taasasustamisest, kasutades selleks loomaaia loomi.

Tallinna Loomaaia amuuri leopardid Darla (sündinud 2004 Berliinis) ja Freddi (1995–2016) on andnud aastatel 2008–2014 viis pesakonda järglasi (kokku 12 kutsikat). Tallinna loomaaia amuuri leopardide ekspositsioonis elavad veel kaks amuuri leopardi: emasloom Muusi, kes on Darla järeltulija (sündinud Tallinna loomaaias 2014), ja isasloom Alexei (sündinud 2014 Inglismaal Twycrossi loomaaias, saabus Tallinna 2016).

Veel 20. sajandi alguses asustas Amuuri leopard Venemaa Kaug-Ida Primorje piirkonda, Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa. Sajandi jooksul vähenes selle liigi arvukus tohutult ning 21. sajandi alguseks on teada, et amuuri leopardi võib kohata vaid väikesel maa-alal Edela-Primorjes.

Amuuri leopard on teistest leopardi alamliikidest kõige enam eristunud. Tema keha katab pehme ja suhteliselt pikk (seljal 30–50 mm, kõhu all 70 mm) kollakasoranž karvastik, millel on tumeneva keskosaga rosetid. Roseti suurus on 5×5 cm ja nende vahed on kuni 2,5 cm.

Isaste tüvepikkus on 107–136 cm, saba pikkus 82–90 cm ja kehamass 32–48 kg. Emasloomad on kergemad, 25–43 kg.

Amuuri leopard asustab mägitaiga piirkondi, kus seedermänni- ja laialehiste puude segametsad vahelduvad nulumetsadega.