Tšekaa

(25. oktoobril vkj) / 7. novembril 1917, bolševike ja parempoolsete esseeride võimuhaaramise ja Asutava Kogu laialiajamise vastase protesti märgiks alustasid endise Venemaa Ajutise Valitsuse ning Petrogradi linna- ja riigiametnikud streiki. Streigis osalesid Petrogradis asuvate ministeeriumide ja Riigipanga ametnikud, mille tulemusel olid maksmata palgad ligi 80 000 inimesele Petrogradis.

6. vkj / 19. detsembril 1917 toimus Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu istung, millel arutati võimalusi streigi murdmiseks ja riigiasutuste rahastamise taastamiseks. Feliks Dzeržinski kava kohaselt loodi Vladimir Lenini algatusel ja Venemaa Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu korraldusel (7. detsembril vkj) / 20. detsembril 1917 Petrogradis bolševike võimu tagamiseks Venemaa Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon. Asutus kandis edaspidi järgmisi nimetusi:

• Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (Всероссийская чрезвычайная комиссия при Совете народных комиссаров по борьбе с контрреволюцией и саботажем (ВЧК))
• –august 1918, Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (ВЧК СНК РСФСР – Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народных комиссаров РСФСР)
• Augustist 1918 kuni 6. veebruarini 1922 Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv kontrrevolutsiooni, spekulatsiooni ja ametialaste kuritegude vastu võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (ВЧК СНК РСФСР – Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией, спекуляцией и преступлениям по должности при Совете народных комиссаров РСФСР).

Erakorralisest Komisjonist sai nõukogude riigi ja bolševike partei proletariaadi diktatuuri, punase terrori ja luureorganisatsioon.

Ehkki tšekaad reorganiseeriti ja nimetati korduvalt ümber, on selle organisatsiooni ja selle töötajate (tšekistide) esialgne nimetus rahvasuus säilinud tänapäevani.

 

Nõukogude Venemaad hõlmanud Erakorraliste Komisjonide keskasutuse looja ja selle esimene juht oli Feliks Dzeržinski.

Vladimir Lenini juhitav Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu võttis 6. detsembril vastu otsuse ja 7. vkj / 20. detsembril 1917 kogunes esmakordselt Erakorraline Komisjon, mille esimesse koosseisu kuulusid tolleaegsed bolševike partei esindajad ja osaliselt senised Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee liikmed: Vassili Averin, Vladimir Vassiljevski, Dmitri Jevsejev, Nikolai Židelev, Ivan Ksenofontov, Georgi Ordžonikidze, Jēkabs Peterss, Kārlis Pētersons ja Valentin Trifonov. Erakorraliste volitustega komisjon allus Venemaa Nõukogude Vabariigi ja pärast Vene SFNV moodustamist Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogule ning kandis ametlikku nimetust Vene SFNV RKN juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži (hiljem Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Ametialaste Kuritegude) Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon.

Enne Erakorralise Komisjoni moodustamist täitis Rahvakomissaride Nõukogu juures sunni ja täitevvõimu ülesandeid Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee, mis pärast 29. oktoobril 1917 13 ÜVKTK liikme koopteerimist nimetati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuvaks Sõja-Revolutsioonikomiteeks (Военно-революционный комитет при ВЦИК), kuid kuna SRK kuulusid ka Nõukogude Venemaa koalitsioonivalitsuse liikmed vasakesseerid, siis otsustas bolševistliku enamusega Rahvakomissaride Nõukogu moodustada ainult bolševikele alluva poliitilise politsei, mis oleks võinud ellu viia halastamatut proletariaadi diktatuuri ning kõigi teiste poliitiliste parteide vastu suunatud poliitilisi repressioone. 5. detsembril 1917 SRK likvideeriti ja ööl 6. vastu 7. detsembrit toimunud RKN istungil otsustati luua erakorraline komisjon.

Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon asus 20. detsembrist (ukj) 1917 kuni märtsini 1918 Petrogradi linna- ja politseivalitsuse ruumides Admiraliteedi prospekt 6/2. Asutuses oli algul 40 töötajat koos autojuhtide ja käskjalgadega, märtsis 1918 aga juba 120 inimest ja see kolis koos teiste Nõukogude Venemaa riigiasutustega 11. märtsil 1918 uude pealinna Moskvasse Lubjanka tänavale.

Komisjoni ülesandeks oli "Tõkestada kontrrevolutsioonilisi ja sabotaaži asju ning katseid kogu Venemaal, anda revolutsioonilise kohtu alla kontrrevolutsionääre ja sabotööre, välja töötada abinõud nendevastaseks võitluseks ja halastamatult neid ellu viia.

• Erakorraline Komisjon pidi teostama ainult "Nõukogude võimu vastaste kuritegude jälitust, tõkestamist ja ärahoidmist";
• väljaselgitatud kuritegudes pidi uurimist läbi viima Revolutsioonilise Tribunali juures asuv Uurimiskomisjon, kes pidi pärast uurimise läbiviimist edastama materjalid;
• Revolutsioonilisele tribunalile otsuse tegemiseks.

Mõjutusmeetoditena oli tšekaa asutamiskäskkirjas ette nähtud profülaktilised meetmed – konfiskeerimised, toidukaartidest ilmajätmised ja rahvavaenlaste nimekirjade avaldamine.

• 20. detsember 1917 – 5. juuni 1918, Feliks Dzeržinski (bolševik), Ülevenemaalise EK esimees;
  • ÜVEK esimehe sekretär Stanisław Redens (1918–1920)
  • Pjotr Dmitrievski (pseudonüümiga V. A. Aleksandrovitš, esseer), ÜVEK esimehe asetäitja ja ametialaste kuritegude vastase osakonna juhataja (1918);
• 1918. aasta juuni, Mārtiņš Lācis (bolševik), ÜVEK esimehe kohusetäitja;
• 8. juulist 22. augustini 1918 Jēkabs Peterss, ÜVEK esimehe kohusetäitja;
• 1918–1922, Feliks Dzeržinski (bolševik), Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni ja pärast GPU moodustamist, 1922–1926 GPU esimees;
  • 19. märts 1919 – 13. aprill 1921, Ivan Ksenofontov, ÜVEK esimehe asetäitja;
  • 1922 Aleksandr Beloborodov, ÜVEK esimehe asetäitja;

ÜEK 20. detsembril 1917

Erakorralise Komisjoni esmane organisatsioon ja juhtkond 7.vkj / 20. detsembril 1917

• Esimees (председатель)
• Esimehe seltsimees (asetäitja) (товарищ председателя (заместитель));
• komisjoni sekretär.

Erakorralises Komisjonis moodustati kolm osakonda:

• Informatsiooniline osakond (информационный отдел),
• Organisatsiooniline ja filiaalide osakond (организационный и филиальный отдел),
• Võitlus (kontrrevolutsiooni- ja sabotaaživastane) osakond (отдел борьбы).
  • Abiteenistused: majandus-, komandandi- ja autoteenistus.

Tšekaa esimeseks aktsiooniks oli Petrogradi ametnikke ühendava streigi keskkomitee tegevuse uurimine, aktivistide vahistamine ja komitee liikmepaberite konfiskeerimine.

• 8. detsembril 1917 moodustati viiest isikust koosnev Tšekaa Presiidium, mille esimees oli Feliks Dzeržinski;
• 11. detsembril 1917 otsustati moodustada täiendav Spekulatsiooni vastu võitlemise osakond (отдел по борьбе со спекуляцией), ülem Vassili Fomin (2.1918–);
• jaanuaris 1918 moodustati kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise osakonnas pangaametnike ametialaste kuritegudega võitlemise allosakond;

Esialgu loodi Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon Petrogradis, kuid pärast Vene SFNV pealinna üleviimist Moskvasse märtsis 1918 ja bolševike kontrolli all oleva territooriumi suurenemist laienes poliitilise lojaalsuse kontrolli aparaat kubermangude ning maakondade erakorraliste komisjonidega.

Tegevuse alguseks märtsis 1918 Moskvas olid tšekaa keskaparaadis juba põhiosakonnad:

• Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise osakond, ülem Mārtiņš Lācis;
• Spekulatsiooni vastu võitlemise osakond;
• Ametialaste kuritegude vastu võitlemise osakond;
• Linnaväline osakond, ülem Vassili Fomin (1919–),
• Informatsioonibüroo.
• Uurimisallüksus, ülem Grigori Zaks

11.–14. juunil 1918 Moskvas toimunud Ülevenemaaline erakorraliste komisjonide I konverentsil, võeti vastu otsus moodustada nõukogude võimu kindlustamiseks ning võitluseks kontrrevolutsiooniga Erakorralised Komisjonid kõigis nõukogude võimu all olevates oblastites, kubermangudes ja maakondades, raudteesõlmjaamades, sadamates ning piiriäärsetes piirkondades. Piirkondlikud tšekaa asutused allusid keskasutusele (ÜVEK-le) ning olid aruandekohuslased kohalikele nõukogudele ja nende täitevkomiteele.

Pärast Vene SFNV riigiasutuste üleviimist Moskvasse asus Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon Moskvas Lubjanka piirkonnas.

ÜEK märtsis 1918

• Organisatsiooniline osakond,
• Informatsiooniteenistus
  • Punaarmee osakond,
  • Monarhistide osakond,
  • Kadettide osakond,
  • Parempoolsete esseeride ja menševike osakond
  • Anarhistide ja ühendatud parempoolsete osakond,
  • Kodanluse ja kirikutegelaste osakond,
  • Ametiühingute ja tööliskomiteede osakond,
  • Väljapaistvate välismaalaste osakond.
• Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise teenistus
  • Punaarmee osakond,
  • Monarhistide osakond,
  • Kadettide osakond,
  • Parempoolsete esseeride ja menševike osakond,
  • Anarhistide ja ühendatud parempoolsete osakond,
  • Kodanluse ja kirikutegelaste osakond,
  • Ametiühinguliikumise osakond,
  • Rahvusvähemuste osakond,
  • Välismaalaste osakond,
  • Alkoholiga seotud tegevuse osakond,
  • Pogrommidevastane ja avaliku korra tagamise osakond,
  • Ajakirjanduse osakond.
• Spekulatsiooni ja võimu kuritarvitamise vastu võitlev teenistus
• Operatiivteenistused
• Vanglaosakond,
• Linnaväline osakond (иногородний отдел),
• Kevadel 1918 moodustati bolševike võimu all olevates maapiirkondades kubermangu ja maakonna tšekaad (1918–1919);
• 27. juulist 1918 – tšekaa transpordi-, side ja sadamateenistus;
• 27. juulist 1918 – tšekaa sõjaline osakond (Sõjalise vastuluure Eriosakond);
• 7. augustil 1918 – tšekaa raudteeosakond;
• 19. detsembril 1918 moodustati Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu Registrivalitsuse Sõjalise kontrolli osakonna ja 9. detsembril moodustatud tšekaa sõjaosakonnast – Tšekaa Eriosakond (Особый отдел (ОО) ВЧК);

ÜEK 1921. aastal

• Ülevenemaalise EK Presiidium (Президиум ВЧК)
• Ülevenemaalise EK Presiidiumi juures asuv Spetsjaoskond

(parteijuhtkonna ihukaitse ning diversioonitöö ettevalmistamine ja teostamine), ülem Abram Belenki

• Ülevenemaalise EK Presiidiumi juures asuv uurimisüksus (Следчасть), ülem Vladimir Feldman
• Ülevenemaalise EK Kolleegium,
• Ülevenemaalise EK Asjadevalitsus, ülem Genrihh Jagoda
• Ülevenemaalise EK Haldus-organisatsioonilisvalitsus, ülem Ivan Apter
• Ülevenemaalise EK Registratsiooni-statistikavalitsus, ülem Jānis Rocēns (Роцен Ян Петрович)
• Ülevenemaalise EK Asjadevalitsuse kontrollkomisjon, ülem Sergei Špigelglass.
• Ülevenemaalise EK Sideteenistus, ülem Stanislav Sviredski
• Ülevenemaalise EK Meditsiiniteenistus, ülem Artur Staševski
• Ülevenemaalise EK Majadevalitsus.
• Ülevenemaalise EK Majandusvalitsus, ülem Nikolai Krõlenko
• Ülevenemaalise EK Salajas-poliitiline Valitsus, ülem Vjatšeslav Menžinski
  • Ülevenemaalise EK Eriosakond, ülem Vjatšeslav Menžinski, kohakaasluse alusel
  • Ülevenemaalise EK Salajane osakond, ülem Timofei Samsonov;
  • Ülevenemaalise EK Spetsosakond, ülem Gleb Boki
  • Ülevenemaalise EK Välisosakond, ülem Jakov Davtjan;
  • Ülevenemaalise EK Transpordiosakond, ülem Georgi Blagonravov

Ülevenemaalise EK Kolleegiumisse kuulusid suuremate ja tähtsamate struktuuriüksuste juhid. 1922. aastal olid kolleegiumis: Vene SFNV SA rahvakomissar ja tšekaa esimees F. Dzeržinski, esimehe asetäitja J. Unszlicht, SOV ülem V. Menžinski, Eriosakonna ülem G. Jagoda, Idamaade osakonna ülem J.Peterss, Spetsosakonna ülem G. Boki, Petrogradi kubermangu GPU ülem S. Messing, Moskva kubermangu GPU ülem F. Medved

1917

• (28. novembril vkj) / 9. detsembril võttis Vene SFNV RSN vastu määruse tunnistada Venemaa Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei "rahvavaenlaste parteiks", kuna KD partei ei tunnistanud bolševike ja vasakesseeride poolt võimu usurpeerimist ning Venemaa Asutava Kogu laialisaatmist. KD ehk kadettide partei liikmete juhtkonna suhtes viidi poliitilised repressioonid läbi algselt "revolutsioonilistest meelestatud madruste" ja pärast 20. detsembrit juba tšekaa poolt.

1918

• 5. jaanuaril võttis relvastatud riigipöörde tulemusena võimu haaranud Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu määruse, millega "tunnistas kõik katsed võtta endale võimuülesandeid – kontrrevolutsiooniliseks tegevuseks" («О признании контрреволюционным действием всех попыток присвоить себе функции государственной власти) ning määras selle üle kontrolli teostama erakonnalised komisjonid kubermangudes ja linnades. Võimuhaaramiste mahasurumiseks lubati kasutada kõikvõimalikke vahendeid kuni relvajõu kasutamiseni.
• 6. jaanuaril võttis Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaat vastu määruse uue vanglakolleegiumi loomiseks, mis teostaks kontrolli kinnipidamiskohtade üle.
• Kevadel 1918 moodustati bolševike võimu all olevates maapiirkondades kubermangu ja maakonna tšekaad (1918–1919), maakonna tšekaad saadeti laiali 1919. aasta kevadel võimuliialduste eest;
• 11. juunil võttis ÜVEK I konverents, millest võtsid osa loodud 43 EK esindajad vastu oblasti, kubermangu ja maakonna nõukogude juures asuvate EK põhimääruse;
• 13. juuni otsustas Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni Kolleegium moodustada EK alluvatest relvastatud salkadest Erakorralise Komisjoni vägede korpus;
• 14. juunil võttis ÜVEK I konverents vastu otsuse allutada raudtee kaitse erakorralise komisjonile;
• 14. juunil otsustas Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee oma dekreediga välja arvata nõukogude võimuorganitest kõik paremesseerid, esseerid-tsentristid ja menševikud kui rahvavaenlased. Vaata ka III Vene revolutsioon.
• 5. septembril 1918 kuulutas Vene SNFV Rahvakomissaride Nõukogu välja määruse nr 710 «О красном терроре» punase terrori kohta, mida praktikas viisid ellu EK-d linnades ja kubermangudes;
• septembris võttis ÜVEK Kolleegium vastu kubermangu ja maakonna EK põhimääruse («Положение о губернских и уездных ЧК»), mis määratles kubermangude EK koosseisud, ülesanded ja struktuurid, mille kohaselt oli kubermangu erakorralises komisjonis 4 põhiosakonda:
• osakond võitluseks kontrrevolutsiooniga;
  • 1. jaoskond tegeles tööga sõjaväes
  • 2. jaoskond tegeles keisrirežiimi silmapaistvate tegelaste, kirikutegelaste, seltside ja ühingute jälgimisega, mis ei tegelenud poliitikaga
  • 3. jaoskond tegeles parteiorganite järelevalvega.
• osakond võitluseks spekulatsiooniga
• osakond võitluseks ametialaste kuritegudega

Kubermangu EK esimehe valis VK(b)P kubermangukomitee.

Piiriäärsetes (Pihkva kubermangu ja Põhja Oblasti Kommuunide Liidu erakorraliste komisjonide koosseisus olid veel piiriosakonnad.

• Oktoobris 1918 Kesktäitevkomitee poolt vastuvõetud Ülevenemaalise ja kohalike EK põhimääruse («Положение ВЦИК о Всероссийской и местной чрезвычайных комиссиях») kohaselt lisandus kubermangu EK, veel neljaski osakond
• osakond kubermangus asuvate maakondade EK juhtimiseks;

Maakondade erakorralistes komisjonides oli:

• osakond võitluseks kontrrevolutsiooni ja ametialaste kuritegudega
• osakond võitluseks spekulatsiooniga
• 19. detsembril 1918 loodi tšekaa eriosakonnad (особые отделы ВЧК).

1918. aasta lõpuks oli Nõukogude Venemaa kontrolli all oleval territooriumil moodustatud 40 kubermangu erakorralist komisjoni ja 356 maakonna erakorralist komisjoni.

Pärast nõukogude vägede kallaletungi Ukraina Rahvavabariigile moodustati 3. detsembril 1918 Üleukrainaline Erakorraline Komisjon (Всеукраинская чрезвычайная комиссия (ВУЧК)), mille ülemaks määrati Mārtiņš Lācis.

1919

• 20. jaanuaril võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu otsuse maakondade EK likvideerimisest ning asjade üleandmisest kubermangu EK-dese.
• 17. mail, võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu otsuse kinni peetud isikute kinnipidamiseks ja koonduslaagrite (kriminaalkurjategijate ja erivanglate) haldamiseks Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadis eriosakonna loomiseks. Laagrite organiseerimine kubermangudes ja vajadusel ka maakondades jäi tšekaa ülesandeks. Ametlikult loodi 5 tüüpi laagrid: eriotstarbelised, üldtingimustega koonduslaager, jaotuslaager, sõjavangilaager. Vaata ka GULAG.

1920

• 24. novembril 1920 anti Töö ja Kaitse Nõukogu otsusega EK eriosakonna pädevusse Vene NFSV riigipiiri valvamine. Moodustati piirivalvejaoskonnad ja piiripunktide süsteem piiril Soome, Eesti ja Lätiga.
• 20. detsembril 1920 loodi käskkirjaga nr 169 Ülevenemaalise erakorralise komisjoni välismaal tegutsevate nn valgekaartlike organisatsioonidega tegelemiseks Välisosakond (Иностранный отдел ВЧК).

1921

• 14. jaanuaril 1921 moodustati Tšekaa Salajas-Operatiivvalitsus (Секретно оперативное управление ВЧК), mille koosseisus olid kõik tšekaa operatiivstriktuuriüksusued;
• 8.–16. märtsil 1921 toimunud VK(b)P VK(b)P X Kongressil võeti vastu otsus sõjakommunismi asendamisest uue majanduspoliitikaga NEP.
• 18. märtsil 1921 lõppes Kroonlinna ülestõusu mahasurumine, mille osalejatest 2103 inimest mõisteti Petrogradi Tšekaa ja Vabariigi Soome piirivalve eriosakonna ning Kroonlinna eriosakonna Troika poolt mahalaskmisele, 6459-le määrati pikk vabaduskaotus ja vähemolulistele osavõtjatele asumiselesaatmine.
• aprillis loodi seoses Vene NFSV ja välisriikide vahel ekspordi-impordialase majandus-kaubandustegevuse taastamisega tšekaas ärilis-tööstusliku luure osakond (oтдел коммерчески-промышленной разведки) majandusluure.
• 5. mai 1921. loodi EK juures asuv Spetsosakond;
• augustis 1921 vastavalt VK(b)P KK Poliitbüroo otsusele arreteeriti Petrogradis bolševike võimu suhtes vaenulikud intelligendid ning saadeti nad sunniviisiliselt Venemaalt välja .
• 8. detsembrist 1921 moodustati tšekaa salakaubaga võitlemise jaoskond;

1922

• 27. septembril võttis NSV Liidu Töö ja Kaitse Nõukogu vastu otsuse, et NSV Liidu riigipiire (maismaa ja merepiiri) valvab ja kaitseb Riiklik Poliitvalitsus (GPU), mille koosseisus moodustati RPV vägede Üksik Piirikorpus, mille koosseisu lülitati varem Punaarmee alluvuses olnud piirikaitseüksused. ÜPK, mille alluvuses oli ligikaudu 50 000 piirivalvurit, allus GPU ülemale ja tema asetäitjale. PÜK ülemaks oli RPV vastuluureosakonna ülem.

  Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve

1. detsembril koostas ÜK(b)P KK sekretär Vladimir Uljanov ÜK(b)P KK Poliitbüroole määruse projekti, mille Keskkomitee ka samal päeval kinnitas ning määras komisjoni, kuhu kuulusid: Lev Kamenev (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee), Dmitri Kurski (justiitsrahvakomissar) ja Feliks Dzeržinski (siseasjade rahvakomissar) seda teostama. Määruses vähendati tšekaa eriõigusi ning vähendati volitusi vahistamiseks, piirates vahi all pidamiset tähtaega ühe kuuni ja nende läbivaatamisekohtute poolt, samuti komisjoni nimetuse muutuse.

Toimunud VK(b)P XI Kongress kinnitas Keskkomitee ettepaneku pärast 1923. aasta jaanuaris VK(b)P Keskkomitee poolt kinnitamist tšekaa likvideerimise projekti ja tegi Józef Unszlichtile ülesandeks GPU põhimääruse ettevalmistamise.

6. veebruaril võttis Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium vastu otsuse tšekaa likvideerimisest ning kohtuväliste repressioonide läbiviimiste volituste piiramisest («Об упразднении Всероссийской чрезвычайной комиссии и о правиле производства обысков, выемок и арестов») ja Vene NFSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse (Государственного политического управления (ГПУ) при НКВД РСФСР), loomise kohta. 9. veebruaril kinnitas ÜK(b)P KK Poliitbüroo Vene NFSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse.

1923

15. novembril kinnitas NSV Liidu Kesktäitevkomitee Presiidium (NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) põhimääruse. OGPU ülesandeks jäid võitlus spionaažiga, banditismiga, nõukogude võimu vastaste relvastatud väljaastumistega, transportliinide ja riigipiiri kaitse, riigivastaste väljaastumiste uurimine.

  Pikemalt artiklis Punane terror

Kommunistlik Partei kasutas oma relvastatud kaitse organit – tšekaad kommunistliku režiimi jaoks eriti ohtlikel ajahetkedel nõukogude võimu vastaste suhtes terrori ja ebaseaduslike hukkamiste läbiviimiseks, milleks vastavalt sõjalisele olukorrale Venemaa kodusõja ajal anti VK(b)P KK ja Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu poolt tšekaale eriõigusi nõukogude võimu vastaste hukkamiseks väljaspool kohtulikku menetlust vastavalt "revolutsioonilisele südametunnistusele" ning operatiivolukorrale vastavas tšekaa tegevuspiirkonnas.

• 21. veebruaril 1918 – vastavalt Vladimir Uljanovi juhitud Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu dekreedile «Sotsialistlik Kodumaa on hädaohus!», anti tšekaale õigus ilma kohtumenetluseta lasta maha «Vaenlase agendid, spekulandid, rüüstajad, huligaanid, kontrrevolutsioonilised agitaatorid, saksa spioonid kuriteopaigas».

Pärast saksa vägede pealetungi hoo vähenemist piirati juunis 1918 tšekaa eriõigusi mahalaskmisõigusega kriminaalkurjategijate ja suurspekulantide suhtes, ajutiselt mitte kasutades seda erandlikku karistusviisi poliitiliste kirjategijate suhtes.

• 5. september 1918 – anti tšekaale Jakov Sverdlovi juhitud VK(b)P KK poolt uuesti õigus kasutada ilma kohtumenetluseta mahalaskmist spioonide, diversantide, muude revolutsioonilise seaduslikkuse rikkujate suhtes. Antud eriõiguste alusel viidi läbi ka repressioone «kõigi valgekaartlike organisatsioonidega, vandenõude ja mässudega puutumuses olevate isikute» suhtes ning viidi läbi 1918–1922 läbi punast terrorit.

17. veebruaril 1919 piiras Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee tšekaa erivolitusi ning võimaldas teostada ilma kohtumenetluseta hukkamisi ainult piirkondades, kus oli välja kuulutatud sõjaseisukord.

• 20. juunil 1919 andis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee välja dekreedi («Об изъятии из общей подсудности в местностях, объявленных на военном положении»), millega anti piirkondades, kus oli Venemaa kodusõja ning välisriikidega peetavate sõjategevusega välja kuulutatud sõjaseisukord, õiguse tšekaale ja selle Eriosakondadele kohe maha lasta isikud, kes osalevad süütamistes, plahvatustes, raudtee tahtlikkus rikkumises ja muudes kontrrevolutsiooniliste kavatsustega tegevustes.

• Sidney Reilly
• Vladimir Orlov (1882–1941)

• "Kodumaa ja vabaduse kaitse liit" (Союз защиты родины и свободы), Boriss Savinkov
• "Rahvuslik liit" (valgekaartliku suunitlusega)

Piirkondlikud EK allasutused

• Petrogradi Tšekaa, asus Petrogradis aadressil Gorohhovaja 2;
• Moskva Tšekaa, asus Moskvas endises Moskva ohranka majas (Bolšoi Gnezdinkovski tänaval, seejärel Bolšaja Lubjanka tänav 14.
• Turkestani Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Marodöörluse Vastu Võitlemise Erakorraline Uurimiskomisjon (Туркестанская чрезвычайная следственная комиссия (ЧСК) по борьбе с контрреволюцией, спекуляцией и мародерством), moodustati 5. september 1918;
• Üleukrainaline Erakorraline Komisjon, (Всеукраинская чрезвычайная комиссия (ВУЧК)) , moodustati 3. detsember 1918, ülem Mārtiņš Lācis;
  • 7. märtsil 1920 Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Marodöörluse Vastu Võitlemise Erakorraliste Komisjonide Keskvalitsus (Центральное управление чрезвычайными комиссиями по борьбе с контрреволюцией, саботажем и преступлениями по должности (Цупчрезком))
  • alates 30. märtsist 1921 nimetati ümber Üleukrainaliseks Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Ametialaste kuritegude Vastu Võitlemise Erakorraliseks Komisjoniks (Всеукраинская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией, саботажем и преступлениями по должности (ВУЧК));
• Kaug-Ida Vabariigi Riikliku Poliitkaitse valitsus (Государственной политической охраны (ГПО)), moodustati augustis 1920, ülem Mihhail Frinovski (Михаил Петрович Фриновский);
• Jekaterinburgi erakorralise komisjoni esimehed: Jakov Jurovski (Яков Михайлович Юровский) (1919), Andrei Tunguskov (1919–1920).
• Kiievi erakorralise komisjoni esimehed: Vsevolod Balitski (1919), Mārtiņš Lācis (1919–1921),
• Odessa erakorralise komisjoni esimehed: Kalistrat Sadžaja (1919), Boriss Severnõi (1920), Stanisław Redens (1920), Mendel Deitš (1920–1922) (Мендель Абелевич Дейч)
• Saratovi erakorralise komisjoni esimehed: Mendel Deitš (1919), Semjon Lobov (1919–1920).
• Simbirski erakorraline komisjon, esimees Lev Belski (Лев Николаевич Бельский );
• Harkovi erakorralise komisjoni esimehed: Stepan Sajenko (Саенко, Степан Афанасьевич; 1919), Vassili Mantsev (1919–1920), Isaak Radin (1920–1921), Kalistrat Sadžaja (1922);
• Vitebski erakorraline komisjon, esimees Sergei Švarts
• Venemaa piires loodi ühte sõjaväeringkonda kuuluvate kubermange ühendavad ja
• suuremates nõukogude võimu all olevates piirkondades (Turkestanis, Taga-Kaukaasias, Kirgiisias, Siberis, Ukrainas ja Kagu-Venemaal), ühendades mitme kubermangu juhtimist loodi regionaalsed tšekaa volitatud esindused (полномочные представительства (ПП) ВЧК), kellel oli samuti kohtuväliste repressioonide täideviimise õigused.
• Peterburi sõjaväeringkonna VTšK volitatud esinduse (ПП ВЧК Петроградского ВО), piirkonda kuulusid: Petrogradi, Novgorodi, Pihkva, Murmanski, Tšerepovetsi, Volgogradi, Põhja-Dvina, Arhangelski kubermangud ning Karjala ja Sõzrani oblast.

Piirivalve EK-d

Punaarmee EK eriosakonnad

Nõukogude võimu kontrollaparatuur sõjaväe kontrolliks loodi Venemaa kodusõja ajal 1918. aasta sügisel, II Ülevenemaalise erakorraliste komisjonide konverentsi otsusega. Konverentsi otsusega otsustati moodustada kõigil kodusõja rinnetele ning tegevaarmeedes tšekaa eriosakonnad õigusega määrata järelevalve teostamiseks komissare sõjaväeüksustesse. 9. detsember 1918 moodustati kolleegiumi otsusega tšekaa koosseisus tšekaa sõjaline osakond – sõjaväe kontrolli teostavate eriosakondade keskasutusena, mille juhiks määrati Mihhail Kedrov.

1919. aasta alguses liideti sõjaväele allunud sõjaline kontroll ja tšekaa sõjaline osakond ühiseks vabariiklikuks eriosakonnaks, mille juhiks määrati Mihhail Kedrov. 1. jaanuaril 1919 välja antud käskkirjaga käskis Kedrov moodustada ühised eriosakonnad rinnete, armeede, sõjaringkondade ja kubermangude juures.

  Pikemalt artiklis Eriosakond