Tampereh

Tampereh (suom.: Tampere , roč.: Tammerfors vai ) om Suomenman lidn valdkundan suvipäivlaskmas, Pirkanma-provincijan pälidn.

Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Hel'sinkin da Espoon jäl'ghe.

Tampereh
Tampere (suom.)
Tammerfors (roč.)
 Lidnanznam
Tampereh
 Flag
Tampereh
Valdkund Suomenma
Eläjiden lugu (2023) 254,198 ristitud
Pind 689,59 km²
Tampereh Tampere (suom.) Tammerfors (roč.)
Pämez' Kalervo Kummola
(semendku 2023—)
Telefonkod +358-(0)3
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Tampereh
Lidnan seičeme rajonad (2021)

Istorii

Ročinman Gustav III-kunigaz pani eländpunktan alust vl 1775 torguimha, se sai lidnan statusad jo vl 1779.

Vl 1905 VSDRP:n ezmäine konferencii mäni neciš lidnas, sen aigan Lenin i Stalin vastsihe ezmäižen kerdan.

Rahvahanikoiden soda Suomenmas vl 1918 mureni lidnan äjid pertid.

Tampereh šingotase ižandusen äjil sarakoil, niiden kesken mecan ümbriradmižel, ühthekeratas ekskavatorid, lapakon stöklan tegim radab, turizm (630 tuh. matknikoid vl 2016). Torguindverkod oma kaikiš järedambikš radonandajikš.

Geografijan andmused

Tampereh sijadase kahten järven keskes, Näsijärv pohjoižes da Pühäjärv suves. Tammerkoski-jogi 945 m pitte jokseb Näsijärven padoseinäspäi Pühäjärvhe da jagab poleti lidnan istorišt keskust. Kahten järven pindan korktusen erinend om 18 metrad. Vl 2018 lidnan ühthine pind oli 689,59 km², sidä kesken kuivma 524,93 nellikkilometrad, sokaz ma oti nelländest (164,66 km²). Lidnfartaliden pind om 258,52 km².

Lähembaižed sured lidnad oma Pori päivlaskmas (114 km) da Laht-lidn suvipäivnouzmas (126 km). Matkad lidnaspäi nenihe surihe lidnoihesai om läz ühtejitte, 150..170 km: Hel'sinki suves, Turku suvipäivlaskmas, Seinjogi pohjoižes-lodehes, Jüväskülä pohjoižpäivnouzmas.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,2 C°, kezakun-elokun +14,6..+17,3 C°, vilukun-uhokun −5,2..−5,7 C°. Ekstremumad oma −37 C° (viluku) i +33,1 C° (kezaku, heinku). Kezaaigan minimum om −2,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +10,5 C° (tal'vku). Ei voi olda haloid heinkus vaiše. Paneb sadegid 582 mm vodes. Paneb lunt 152 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..70 % röunoiš sulakus-heinkus, 82..92 % sügüz'kus-keväz'kus.

Eläjad

Vl 1980 lidnan eläjiden lugu oli 166 228 ristitud, vl 2010 — 213 217 ristitud. Vn 2018 lopus 235 487 eläjad oli lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke vl 2023.

Vn 2022 lopun andmusiden mödhe suomen kel' om mamankeleks 90,1 % täht lidnalaižišpäi (oli 92,3 % vl 2016), ročin kel' — 0,5 % (mugažo vl 2016), toižed keled — 9,4 % (7,2 % vl 2016).

Nened ristitud radoiba lidnan pämehen (suom.: pormestari) ende: Anna-Kaisa Ikonen (sügüz'ku 2021 − sulaku 2023, viluku 2013 − kezaku 2017), Lauri Lülü (Lauri Lyly, kezaku 2017 — eloku 2021).

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Oiged avtobusühtenzoituz om Venäman Piterinke. Lidn om järedaks raudtesol'meks, 150 jonust päiveses tuldas lidnha.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Tampereh–Pirkkal-lendimport (TMP / EFTP, 228 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi Pirkkalan kundas. Sišpäi tehtas reisid Evropan erasihe-se lähižihe maihe, čarterreisid Ispanijha, mugažo Suomenmadme.

Sebruzlidnad

Homaičendad

Irdkosketused




Suomenman agjad da niiden administrativižed keskused
Ahvenanma1 (Mariehamn) | Kainu (Kajani) | Kanta Häme (Hämenlidn) | Keskpohjanma (Kokkol) | Kesksuomenma (Jüväskülä) | Kümenlakso (Kouvol) | Laplandii (Rovanem') | Pirkanma (Tampereh) | Pohjanma (Vas) | Pohjoižkarjal (Jogensu) | Pohjoižpohjanma (Oulu) | Pohjoižsavo (Kuopio) | Päijät Häme (Laht) | Sadakund (Pori) | Suvikarjal (Lapenrand) | Suvipohjanma (Seinjogi) | Suvipäivlaskmaine Suomenma (Turku) | Suvisavo (Mikoi) | Udenma (Hel'sinki)
1 Avtonomine agj.

Tags:

Tampereh IstoriiTampereh Geografijan andmusedTampereh EläjadTampereh TransportTampereh SebruzlidnadTampereh HomaičendadTampereh IrdkosketusedTamperehEspooHel'sinkiRočin kel'Suomen kel'Suomenma

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

Bismark Otto fonNiameiSügüz'kuArgentinKastel'sardoDneprShaka MuvUnbikvadiiKompjuterMekŽenevŠrödinger ErvinCŽivatadVenämaKaračajan da Čerkesijan TazovaldkundDionisKrasnojarskan randPlodYouTubeBeregovoBernar SaraBač-KiškunHapanikPölünimuričÄipäivBakuMail'man koordiniruidud aigKrasnojarskKorejan Rahvahaliž-Demokratine TazovaldkundSaratovVašington (lidn)BasterEvolüciiOravBiologine erikPohjoižpäivnouzmFacebookAkvabusMahuzNanotehnologiiVoz'Balling NoraToine mail'man sodaParfenonIonHahktinInternetGoogle ChromeKarabašGanNevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden ÜhtištuzUeils DžimmiTehnologiiAfganiRezerford ErnestPiterPäiväineIisus HristosKeiptaunNikolajev🡆 More