Atlanta

See artikkel räägib linnast USA Georgia osariigis;Texase osariigis asuva linna. Atlanta (Texas) kohta vaata artiklit Atlanta (täpsustus).

Väike osa linnast asub DeKalbi maakonna territooriumil.

Atlanta
inglise Atlanta
Atlanta lipp Atlanta pitsat
Pindala	348 km²
Elanikke	498 715 (2020)
Koordinaadid	, 84° 23′ W

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 498 715. Aastal 2010 oli elanikke 420 003. Atlanta linnastus elab 6,1 miljonit inimest, millega on see riigi suuruselt üheksas linnastu.

Atlantas on võrreldes riigi teiste linnadega väga palju puid ja rohelust, tänu millele on linna hüüdnimi "The City in a Forest" ('linn metsas').

Linnas tegutsevad muuhulgas Georgia Tehnoloogiaülikool ja Georgia Osariigi Ülikool.

Atlantas valitseb niiske lähistroopiline kliima. Suved on kuumad ja niisked. Õhutemperatuur on tänu linna asukohale merepinnast kõrgemal mõnevõrra mõõdukamad. Talved on jahedad, kuid muutlikud. Mehhiko lahelt kanduv soe õhk võib õhutemperatuuri kergitada üle 20 °C, kuid põhjast saabuva arktilise õhumassi toel võib õhutemperatuur langeda alla –10 °C. Juuli keskmine õhutemperatuur on 26,8 °C. Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 13. veebruaril 1899, mil oli −23 °C külma. Kõige soojem õhutemperatuur 41 °C mõõdeti 30. juunil 2012.

Riigi kaguosale iseloomulikult on Atlantas aasta keskmine sademete hulk suur – 1260 mm/a. Sademeid on kuude lõikes võrdlemisi ühtlaselt. Lumesadu esineb harva. Tornaadosid esineb harva, kuid viimane suurem tornaado esines 2008. aastal, mis põhjustas Atlanta kesklinnas märkimisväärseid purustusi.

Atlanta ala oli kriikide ja tšerokiide territoorium. Piirkond avati valgetele asunikele 1823. aastal. Linn asutati 1837. aastal plaanitava raudtee sõlmpunktina Terminuse nime all. 1842. aastal nimetati linn Marthasville'iks; praeguse nime sai Atlanta 1847. aastal.

Ameerika Ühendriikide kodusõjas põletati Atlanta suures osas maha. Pärast sõda ehitati Atlanta kiiresti üles ning see kujunes lõunaosariikide üheks tähtsamaks kaubanduslinnaks. 1960. aastatel sai linn oluliseks kodanikuõiguste liikumise organiseerimiskeskuseks. Erinevalt paljudest teistelt lõunaosariikide suurlinnadest toimus Atlantas desegregatsioon suhteliselt rahulikult. Toonane linnapea William B. Hartsfield (ametis 1937–1962) kirjeldas Atlantat kui linna, kus on palju muudki teha kui vihata (the city too busy to hate). Nimelt soovis ta vältida rassikonflikte (näiteks Rosa Parksi intsident Montgomerys ja Little Rocki keskkooli desegregatsioon), mis oleksid linna majanduskasvu aeglustanud.

1996. aastal toimusid Atlantas XXVI suveolümpiamängud. Sellega koos algas linnas kaasajastamine, parandati linna transpordiinfrastruktuuri, sportimisvõimalusi jne.

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid Atlanta rahvastikust 54% mustanahalised, 38,4% valged, 3,1% aasialased ja 0,2% põlisameeriklased. Keskmine sissetulek elaniku kohta oli 35 453 dollarit. 22,6% elanikest elas all pool vaesuspiiri. Atlanta mustanahaliste kogukond on viimastel aastakümnetel vähenenud, samas kui valgete osakaal kasvanud. Atlantas on USA suurlinnades üks suuremaid geide, lesbide ja biseksuaalide kogukondi.

Atlanta SKP oli 2014. aastal 320 miljardit dollarit, millega on linn maailmas 18. ja USA-s kaheksandal kohal. Atlanta majandus mitmekesine, tähtsamate sektorite hulka kuuluvad logistika, ärindus, meedia ja infotehnoloogia.

Atlanta on mitme tuntud suurettevõtte asukoht. Seal paiknevad karastusjooke tootva Coca-Cola Company ja kodukaupade jaemüügiketi Home Depot peakorter. Mõlemad ettevõtted on ka Atlantast alguse saanud.

Atlanta on tihedalt seotud meediaettevõtja Ted Turneri tegevusega. Linn on uudistekanali CNN sünnikoht ja selle peakorteri asukoht.

Atlanta oluline transpordisõlm. Atlantas asub Hartsfieldi-Jacksoni lennujaam, mis on maailma kõige suurema liiklusega lennujaam nii reisijate arvu kui ka õhkutõusude ja maandumiste poolest. Linnas asub lennufirma Delta Air Lines peakorter.

Linna läbivad kiirteed Interstate 20, Interstate 75 ja Interstate 85.

• Kodusõja mälestusmärk Stone Mountain Park Atlanta lähistel, kus kaljude graniitseina on raiutud presidendi Jefferson Davise ning kindralite Robert E. Lee ja Stonewall Jacksoni 27,4 meetri kõrgused kujud (1963–1972)
• 22. juuli 1864 toimunud Atlanta lahingut kujutav panoraam Cyclorama
• Georgia akvaarium – maailma suurim akvaarium, 500 liiki, avatud novembris 2005
• Fernbanki Teaduskeskus
• Carter Center
• Kirjanik Joel Chandler Harrise majamuuseum Wren's Nest (1909)
• Atlanta Muuseum (1938)
• Dard Hunteri paberimuuseum (1933)
• Martin Luther Kingi Vägivallata Sotsiaalsete Muudatuste Keskus (1968)
• Great South–East Music Hall, kust Sex Pistols alustas 5. jaanuaril 1978 oma "Anarchy In The U. S. A." turneed
• Nukukunstimuuseum (1978)
• Atlanta botaanikaaed (1978)
• Georgia State University
• Emory University
• Kirjanik Margaret Mitchelli majamuuseum
• Atlanta olümpiamemoriaal Centennial Olympic Park
• Atlanta Underground

Linnas tegutseb neli Põhja-Ameerika kõrgliigas mängivat spordimeeskonda: pesapalliklubi Atlanta Braves, korvpalliklubi Atlanta Hawks, Ameerika jalgpalli klubi Atlanta Falcons ja jalgpalliklubi Atlanta United FC.

 

 

Atlanta kesklinn