Vedaanta

Vedaanta ideid väljendavad upanišadid, «Bhagavadgītā» ja Bādarājana Brahmasūtra. Nendele teostele on paljud india õpetlased hiljem kirjutanud hulgaliselt kommentaare. Vedaanta filosoofia üks kesksemaid teemasid on üldise ja üksiku (brahmani ja aatmani) vahekord.

Vedaanta tuntumad alakoolkonnad on järgmised.

• Advaita ('mittekahesus') ehk advaita vedaanta on kõige tuntum alakoolkond, mille olulisemad õpetajad olid Gaudapada (u 500. a) ja Adi Shankaracharya (8. sajandist) ning uuemal ajal Swami Vivekananda ja Ramakrishna Paramahamsa. Nimetus "advaita" viitab aatmani ja brahmani samasusele.
• Bhedabheda ('erinev-mitteerinev') on alates 7. sajandist või isegi juba 4. sajandist kestnud višnuistlik traditsioon või koolkondade rühm, mille kohaselt inimene 'ise' ehk jīvatman on brahmanist nii erinev kui ka mitteerinev.
  • Dvaitādvaita ('kahesus-mittekahesus') või svabhavikabhedabheda on 7. sajandil Nimbārka poolt rajatud õpetus, mis arendas bhedabheda ideid edasi. Selle kohaselt on brahman, hing (chit) ja mateeria (achit) ühe ja sama tegelikkuse avaldumised. Brahman on kontrollija (niyanta), hing on tajuja (bhokta) ja materiaalne maailm ehk universum on tajumise objekt (bhogya). Brahman on Krišna, ülim allikas, kõikteadja, kõikvõimas ja igavene.
  • Achintya Bheda Abheda ('käsitamatult erinev-mitteerinev') on 16. sajandil Chaitanya Mahaprabhu poolt rajatud Gaudiya-višnuistlik koolkond, mille kohaselt on loomise ja looja (Krišna) ning Jumala ja tema energiate suhted käsitamatud.
• Vishishtadvaita ('üheselt mittekahene') on 12. sajandist Nathamuni, Yāmuna ja Ramanuja õpetuste alusel kestnud višnuistlik koolkond, mille kohaselt on brahman ainus reaalsus ning kõik on vaid brahmani lugematud ilmingud.
  • Akshar-Purushottam Darshan on 19. sajandil Swaminarayan'i õpetustel rajanev suund, filosoofilises mõttes lähedane Ramanuja Vishishtadvaita'le, kuid märksa detailsem. 2018. aastal tunnistas 17. Sanskriti Maailmakongress, et Purushottam Darshan on iseseisev vedaanta traditsioon.
• Dvaita ('kahesus') on 13. sajandil Madhvacharya poolt rajatud višnuistlik koolkond, mille kohaselt on aatman ja brahman (kui Višnu) täiesti erinevad. Brahman on universumi looja, kõikteadja ja kõikvõimas ning eraldi hingedest ja mateeriast. Individuaalne hing peab tundma tõmmet ja armastust ning alistuma täieliku pühendumusega Višnule, kes ainsana saab teda lunastada.
• Suddhadvaita ('puhas mittekahesus) on 16. sajandil Vallabha poolt rajatud višnuistlik koolkond, mille kohaselt on kogu universum reaalne ning brahman avaldub Krišnana. Ontoloogiliselt sarnaneb see advaitaga, kuid empiirilist maailma peetakse brahmani avaldumiseks, mitte sellest eraldi olevaks. Kõik, igaüks, igal pool – hing või keha, elus või elutu – on igavene Krišna, kelle juurde leiab tee läbi pühendumuse (bhakti).