Välispoliitika

Välispoliitika kujundatakse kõige üldisemas mõttes riiklike huvide, julgeoleku, ideoloogiliste eesmärkide ja majandushuvide kaitseks. Välispoliitika eesmärke võidakse saavutada rahumeelse koostöö või agressiooni, sõja ja ekspluateerimise kaudu. 20. sajandil suurenes välispoliitika tähtsus oluliselt, kuna kõikidel riikidel on võimalus omavahel mingil diplomaatilisel viisil suhelda.

Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht (peaminister) ja välisminister.

Välispoliitikat tuleb eristada rahvusvahelistest suhetest.

• Julgeolek
  • Püsimine
  • Autonoomia
  • Mõju
  • Prestiiž
  • Domineerimine
• Stabiilsus
  • Korra säilitamine
  • Poliitiline areng
• Jõukus
  • Majanduslik areng
  • Heaolu jaotamine

• Diplomaatia ja riikidevahelised lepingud
  • kahepoolsed/mitmepoolsed
  • liidud, lepingud, režiimid
• Rahvusvahelised organisatsioonid
  • INGO-d
  • IGO-d: ÜRO
  • foorumiks kus diplomaatia jätkub
  • rahuvalvejõud tuleliinil: "ennetav diplomaatia" – piirab suurte jõudude sekkumist konfliktidesse
  • külma sõja järgselt: säilitada sisemine rahu
  • mittemilitaarsed harud, mis aitavad kaasa julgeolekule: Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, UNCTAD

• "Balance of Power"
• "Balance of Terror"

Domineerimine ja sõltuvus

• Militaarne mõju
• Poliitiline mõju

Kolonialism/imperialism

• Segregatsioon
• Assimilatsioon
• Kaudne valitsemine
• Neokolonialism

Võistlus külma sõja järgses maailmas

• Komplekssem ja multipolaarne rahvusvaheline süsteem
• Militaarvõim endiselt oluline faktor
• Majanduslik võistlus jagab arenenud maad eri leeridesse
• transnatsionaalsete korporatsioonide olulisuse tõus

• Jõuga ähvardamine
• Jõu demonstreerimine
• Jõu kasutamine
• Sõda

Tsitaadid Vikitsitaatides: Välispoliitika