Välläpoliitiga

Välläpoliitiga pannas paika uma riigi julgõolõgi, majandushuvvõ ni põhimõttidõ kaitsmisõs.

Uma välläpoliitilidsi tsihte või kätte saiaq kokkolepmisegaq, hullõmbal juhul ka sõagaq.

20. aastagasaal välläpoliitiga tähtsüs kasvi, inämb ei olõ tõisist tävveste eräldünüid riikõ, kõik' riigiq käü kuigimuudu ütstõõsõgaq läbi.

Välläpoliitikat pand inämbjaolt paika pääministri ni välläministri.

Välläpoliitilidsõq uurimusõq eristäse mitmit eri lähünemisviise. Naist tuntumbaq ommaq idealism ni realism.

Idealism vai vabamiilne kuul'kund

Välispoliitilidsõ idealismi juhtmõtõq om, et kõigil rahvil tulõ ütstõõsõgaq häste läbi saiaq. Ideaalin saavaq kõik' rahvaq tõnõtõõsõgaq läbi ja kõik võitvaq.

Realism

Realistlik kuul'kund mõist, et kõik rahvaq saa-aiq häste läbi. Näide perrä tulõ luvvaq sääne sais, kon riigiq vai liidoq ommaq inämbvähämb tasakaalun, et ütskiq ei olnuq tõisist kõvva parõmb. Näütüses Külma sõa aol oll' ni Õdagumail kui ka Nõvvokogoliidol sõalist joudu, et kogo elo minemä pühkiq. A tuu jäi sündmäldäq, selle et mõlõmbil oll' tuu variant olõman.

Pääle okupatsiooni lõppu 1991. aastagal tull' Eestil otsustaq, kas ta jääs Vinnemaagaq iks häste läbi käümä vai kaes Õdagu poolõ. Eesti, kuun tõisi Baltimaiõgaq, pand' umalõ tsihis Õdaguriigis saamisõ.

Eesti om üts kolmõst Balti riigist, a om iinkujos pedänü Soomõt. Eesti ja põh'anaabri läbikäümine om alati olnuq hää.

Eesti saiõ 2004. aastagal Õuruupa Liido ni NATO liikmõs.

Pääle tuud om Eesti välläpoliitilidses tsihis olnuq inemiseõiguisi tagaminõ ja vabakauplõmisõ kaidsõq.