Setomaa

Jago aoluulist Setomaad om seo ilma aigu Vinnemaa all.

Setomaa aolugu om muust Lõunõ-Eestist päält 1000 aastaga tävveste tõistsugumanõ olnuq. Setomaa om olnuq Pihkva ja Irboska mõoalan, miä olliq keskusõq, kohe massõti massõ. Muinasao lõpun es massaq Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunnaq viil kinkalõgi massõ.

11. aastagasaal tull' Pihkva mis'onäärega õigõusk. Ei olõq teedäq, määnest kiilt tuud aigu mis'onääriq kõnõliq.

Keskaig

Keskaignõ Setomaa jagosi katõs maakunnas Pihkva ja Irboska vaihõl. Irboska om olnuq mitmit kõrdu kõvõmb. Pihkva oll' tähtsä ku sääl olliq viitiiq – Velikaja jõõ kurakallas ja lisajõõq – kõik olliq transpordisüsteemiq.

Petseri kluustri algusõs loetas 1473. aastakka, päält tuud võtt' Petseri Irboska üle.

Vahtsõmb aolugu

1920. tetäs Tarto rauhaga Petseri maakund, miä lahutas är 1944. aastagal, ku ⅔ Petserimaast lõigatas ärq vahtsõst tettü Pihkva oblasti külge. Vanaq keskusõq, Irboska ja Petseri, lääväq mõlõmbaq Vinne alaq.

20. aastagasaal om olnu kats suurõmbat Setomaalt ärqtulõmist. Edimäne nakas' pääle 50. aastil, ku eloniguq saiq hindäle Nõvvokogoliido passiq, sis minti Eestimaalõ, Eesti liinohe, muusiähn ülikuulõhe. Tõõnõ suurõmb tulõk nakas' pääle 90. aastil, ku piir läts kinniq. Seo ilma aigu eläs Vinne poolõ pääl viil paarsada setokõist.

Usk

Setokõsõq ommaq olnuq õigõuskliguq, a vindläseq ütleseq seoniqaoniq õks, et setokõsõq ommaq poluverniki 'poolõusolidsõq'. Olkõq, et käüdäs samma kerkohe, ommaq setokõisi kombõq, ka kerikun, olnuq tõistsugumadsõq, ja vindläseq ei piäq näid peris hindäsugutsis.

Usk ei olõq setokõisilõ tulnuq tulõ ja mõõgagaq niguq Eestimaalõ, a võimu ja sotsiaalsõ eliidigaq – ülemb vaiht' usko, rahvas tull' perrä. Setokõidi õigõusko minek om olnuq rahulidsõ loomugaq ja taa jälg om seoniqaoniq nätäq vannoinemiisi päält, kiä es käüq nõvvokogo koolin ja es nakaq kerikut põlgma.

Suur vaih Setomaa ja Eesti ristiuso vaihõl om tuu, et hummogukerik vai õigõusk es õiõndaq väegaq vanno kombidõ vasta, nii jäi alalõ näütüses kalmõ pääl süümise kommõq, miä Õuruupan ärq oll' keelet. Setomaal, nika ku taa Moskva alaq läts, es pandaq pappi pukki üleväst puult, a rahvas esiq, kiä kokko käve (Setomaal om viil seoniqaoniq alalõ nulgaidentiteet), valisi hindäle papi. Ku papp oll' rahva siähn üles kasunuq, olliq täl rahva kombõq teedäq. Tuun mõttõn es võtaq Setomaal ristiusk midägi mant, a hoobis and' manoq.

Seto tähtpäivi

• 07.01. Jeesusõ Kristusõ sündümise pühä - Talsipühi
• 14.01. Issändä ümberlõikamisõ pühä; pühä Basilios Suurõ mälehtüspäiv
• 19.01. Jumalailmumisõ, Issändä ristmise pühä - Viirist'mine
• 14.02. Hingipäiv inne paastu, suur surnuaiapühä
• 19.02. Paabaprasnik
• 06.03. Ahunapäiv
• 18.04. Tuuma pühäpäiv
• 20.04. Hingipäiv, rõõmu kuulutaminõ koolnuilõ - Raadovits (surnuaiapühä)
• 06.05. Suurkannahtaja Georgiusõ mälehtüspäiv - Jüripäiv
• 12.05. Räüsäpäiv
• 22.05. Migulapäiv
• 30.05. Kolmainu Jumala pühä - Suvistõpühi, Nelipühi
• 03.07. Ristjä Johannõsõ sündümise pühä - Jaanipäiv
• 12.07. Piitrepäiv
• 30.07. Suurkannahtaja Paraskeva mälehtüspäiv - Päätnits
• 07.08. Pühõ õiglasõ Anna, Jumalasünnütäjä imä mälehtüspäiv - Annõpäiv
• 19.08. Issändämuutmisõ pühä - Paasapäiv
• 28.08. Maar'apäiv
• 11.09. Porovigupäiv
• 21.09. Neitsi Maar'a sündümise pühä
• 06.11. Hingipäiv - Midrosk, sügüsene surnuaiapühä
• 11.11. Suurkannahtaja Anastasia mälehtüspäiv - Nahtsipäiv
• 09.12. Suurkannataja Georgiusõ mälehtüspäiv - Väikeripäiv

• Seto rahvakallendri