Aastak
Aastak om aomõõt.
Üts aastak om aig, miä kulus Maal üte tiiro tegemises ümbre Päävä. Aastaga pikkus om 365 ja 366 päävä vaihhõl. Lajõmban mõttõn või kõnõldaq kah mõnõ muu hod'otähe aastagast, nt. Jupiteri aastak om aig, miä kulus Jupiteril üte tiiro tegemises ümbre päävä.
Kallendriaastagan om 12 kuud. Tavalidsõn kallendriaastagan om 365 päivä, liigaastagan 366 päivä.
Mõistatuisi aastaga kotsilõ
- Üts tamm, katstõiskümme harro, õgah haroh nelli pessä, õgah pesäh säitse munna? (Aestak, katstõistkümme kuud, nelli nädälit, säidse päivä. Setomaa, 1936.)
- Üts puu, katstõiskümme ossa, egäl ossal neli pessä, egäl pesäl säidse munna, egäl munal esiq nimi? (Ajastaig, kuu, nätäl, päiv. Urvastõ kihlkund, 1888.)
Lätteq
This article uses material from the Wikipedia Võro article Aastak, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Teksti või pruukiq litsendsi CC BY-SA 4.0 perrä, ku olõ-õi tõisildõ üteld. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Võro (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.