Tšornobõli Tuumaelektrijaam
Tšornobõli tuumaelektrijaam (ka Tšernobõli tuumaelektrijaam) oli Nõukogude Liidu tuumaelektrijaam nüüdses Ukrainas Kiievi oblastis Tšornobõli keelutsoonis.
| Tšornobõli tuumaelektrijaam | |
|---|---|
 Panoraam Tšornobõli tuumaelektrijaama energiaplokkidest. Vasakul plokid 1–4, paremal poolelijäänud 5. plokk | |
| Koordinaadid | , 30° 5′ 56,9″ E |
Ajalugu
Jaama ehitust alustati 1970. aastal Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983.
1986. aastal töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, käsil oli 5. ja 6. ploki ehitamine.
Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi.
Jaamast 4 km läänes paiknes 50 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat.
1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Õnnetuse tegelikku ulatust hoiti aastaid salajas, olgugi et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada.
26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tšornobõli katastroof.
Pärast katastroofi alles jäänud kolm reaktorit seisati, sest kogu jaam oli tugevasti saastunud ja inimestel oli ohtlik seal töötada. Piirkonnas tekkinud energiapuuduse tõttu aga reaktorid peagi puhastati ja taaskäivitati. Plahvatanud 4. reaktori ümber ehitati betoonist sarkofaag. 5. ja 6. energiaploki ehitus peatati.
1. energiaplokk suleti 1996. aasta novembris.
Viimane, 3. energiaplokk suleti 15. detsembril 2000 ametlikul tseremoonial, kus osales ka Ukraina tolleaegne president Leonid Kutšma.
Katastroofijärgsed avariid ja intsidendid tuumajaamas
1991. aasta oktoobris toimus jaama 2. energiaploki masinasaalis tulekahju, milles hävis osaliselt saali katus ja sai tugevalt kannatada üks kahest turbogeneraatorist. Reaktor seisati, radioaktiivset ainet välja ei pääsenud. Pärast kahjustuste hindamist otsustati 2. plokk lõplikult sulgeda.
Sõjategevus 2022. aastal
24. veebruaril 2022 alanud Venemaa invasiooni ajal Ukrainasse langes Tšornobõli tuumaelektrijaam Vene vägede kätte. Keelutsoonis viibis rohkearvuliselt Vene sõjaväelasi, kelle tegevuse tulemusel tsooni radioaktiivsuse tase tõusis ohtlikult kõrgele tasemele, mis toob piirkonnas pikemat aega viibijatele kaasa "pöördumatud tervisekahjustused".
2022. aasta märtsi lõpus alustasid Vene väed lahkumist tuumaelektrijaamast Valgevene suunas ja olid aprilli alguseks objektilt lahkunud. 2. aprillil 2022 heisati objektil Ukraina lipp.
Galerii
-
4. reaktoriplokk
Vaata ka
Viited
Välislingid
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšornobõli tuumaelektrijaam |
- "Ukraina tahab Tšernobõli kandmist UNESCO pärandinimekirja" ERR, 13. detsember 2020
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Tšornobõli tuumaelektrijaam, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.