Phobos

See artikkel räägib Marsi kaaslasest; vanakreeka jumala kohta vaata artiklit Phobos (jumal)

Planeedi teine kaaslane on Phobosest väiksem ja Marsist kaugemal asuv Deimos.

Phobos

Avastamine
Avastajad	Asaph Hall
Avastamise aeg	17. august 1877
Nimetamine
Teised nimed	Mars I
Orbiidi iseloomustus
Periapsiid	9234,42 km
Apoapsiid	9517,58 km
Ekstsentrilisus	0,0151
Tiirlemisperiood	7 h 39,2 min
Keskmine orbiidil liikumise kiirus	2,138 km/s
Orbiidi kalle	1.093° (Marsi ekvaatori suhtes)
Emaplaneet	Marss
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed	27 × 22 × 18 km
Keskmine raadius	11,2667 km
Pindala	1548,3 km2
Ruumala	5783,61 km3
Mass	1,0659×1016 kg
Keskmine tihedus	1,876 g/cm3
Paokiirus	41 km/h
Pöörlemiskiirus ekvaatoril	11,0 km/h
Telje kalle	0°
Albeedo	0,071±0,012

Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877. Phobos sai nime Arese (Marsi) ja Aphrodite (Venuse) poja Deimose kaksikvenna Phobose (Φόβος) järgi, kes kehastab vanakreeka mütoloogias hirmu.

Phobos tiirleb ümber Marsi 6000 km kaugusel. See vahemaa on väiksem kui ühegi teise Päikesesüsteemi planeedi ja tema kaaslase vahemaa. Phobos tiirleb ümber Marsi kiiremini kui planeet ise pöörleb. Seetõttu võib teda Marsil olles näha tõusmas ja loojumas kaks korda Marsi päeva jooksul. Phobos tõuseb Marsil läänest, liigub umbes 4 tunni ja 15 minutiga üle taeva ning loojub itta. Loodeliste vastasmõjude tõttu läheneb Phobos Marsile iga saja aasta tagant 1 m võrra. On ennustatud, et umbes 50 miljoni aasta pärast põrkab ta planeediga kokku või puruneb ja moodustab Marsi ümber rõnga.

Phobose keskmine diameeter on 22 km ja tema mass on 7 korda suurem kui Deimosel.

Phobose mõõtmed on 27×22×18 km ja ta on liiga väike selleks, et muutuda ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel. Phobose pindala on 1548,3 km², mis on umbkaudu Saaremaa ja Hiiumaa pindala vahepealne. Phobosel puudub oma väikese massi ja gravitatsiooni tõttu atmosfäär. Samuti on ta üks kõige vähem valgust peegeldavaid objekte Päikesesüsteemis. Spektroskoopiliselt paistab ta sarnanevat D-tüüpi asteroididega ja koostiselt ilmselt süsinikkondriitidega. Phobose tihedus on liiga väike selleks, et tegu võiks olla lihtsalt ühe monoliitse kivikamakaga. Ilmselt on Phobose pinnas üsna poorne ja taevakeha koostises on palju jääd. Spektraalne analüüs küll ei näita, et Phobose pinnal leiduv regoliit oleks hüdratiseerunud, kuid jää olemasolu regoliidikihi all pole siiski välistatud.

Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrkekraatritega. Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on Stickney kraater, mis sai nime Asaph Halli abikaasa Angeline Stickney Halli järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt Saturni kaaslasel Mimasel asuva Herscheli kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et see on taevakeha peaaegu purustanud. Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitut vagu ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt vähem kui 30 m, laius 100–200 m ja pikkus kuni 200 m. Algul arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid Mars Expressiga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud meteoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on rühmitunud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.

On ennustatud Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid seni pole neid tolmurõngaid nähtud. Hiljutisem pilt, mis tehti Mars Global Surveyoriga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100 m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb seni selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.

On võimalik, et 3. detsembril 1980 Jeemenisse kukkunud Kaiduni meteoriit on pärit Phoboselt. Samas on seda raske tõestada, kuna Phobose koostise kohta on liiga vähe teada.

 

Phobose geoloogilised objektid on nime saanud Phobost uurinud astronoomide ning Jonathan Swifti "Gulliveri reisidest" pärit paikade ja tegelaste järgi. Ühte neist kutsutakse Laputa Regioks ja teist Lagado Planitiaks, kumbagi "Gulliveri reisidest" pärinevate väljamõeldud paikade järgi. Ainus nimega kõrgendik Phobosel on Kepler Dorsum, mis nimetati astronoom Johannes Kepleri auks. Paljudele Phobose kraatritele on antud nimi.