Neenetsi Autonoomne Ringkond

Ringkond piirneb Arhangelski regiooniga läänes, lõunas Komi Vabariigiga ja idas Jamali Neenetsi autonoomse ringkonnaga. Neenetsimaa asub enamuses polaarjoonest põhjas ja piirneb Põhja-Jäämerega, täpsemalt piirneb Neenetsi rannik Valge, Barentsi ja Kara merega. Ringkonna pealinnaks ja keskuseks on Narjan-Mari linn. Hoolimata haldusala nimest moodustavad etnilised neenetsid ringkonnas vaid 19% ning enamus neenetseid elab teisel pool Uurali mägesid asuvas Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas.

Neenetsi autonoomne ringkond
vene Ненецкий автономный округ (Nenetski avtonomnõi okrug)
neenetsi Ненэцие автономной округ Nenetsije' avtonomnoj okrug
Neenetsi autonoomse ringkonna lipp Neenetsi autonoomse ringkonna vapp
Pindala: 176 700 km²
Elanikke: 44 389 (2021)
Rahvastikutihedus: 0,25 in/km²
Keskus: Narjan-Mar
Ametlikud keeled: vene keel
Neenetsi autonoomne ringkond Venemaa Föderatsiooni koosseisus

Ajalugu

Neenetsi autonoomne ringkond moodustati 15. juulil 1929 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee presiidiumi otsusel, põhjenduseks toodi neenetsi rahva tahe. Vene Föderatsiooni subjekti staatuse sai ringkond 1993. aastal, põhiseadus võeti vastu Neenetsi autonoomse ringkonna saadikutekogu poolt 11. septembril 1995.

2020. aastal kerkis esile riigivõimu poolt liita Arhangelsk, Neenetsi AR ja Komi Vabariik kokku, põhjendades seda majandusliku kasumiga. Selle idee vastu seisid tugevalt nii Komi juhtkond kui ka Neenetsi AR rahvastik, sealhulgas neenetsite assotsiatsioon Jasavei. Vastupanust hoolimata kirjutasid 13. mail Neenetsimaa ja Arhangelski oblasti kubernerid alla memorandumile, mis kinnitas piirkondade liitmise. Tõenäoliselt liitmisega seotud pahameelest ajendatuna hääletas 1. juulil 2020 rahvaenamus Putini põhiseaduse vastu, mistõttu sai Neenetsi autonoomsest ringkonnast ainuke regioon Venemaal, kus enamus uut põhiseadust ei toetanud. Praeguseks on liitumisplaanidest loobutud.

Rahvastik

Ringkonna elanikest on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 66,1% venelased, 18,6% neenetsid ja 9% komid (2002. aasta rahvaloenduse andmeil vastavalt 62,5%, 18,7% ja 10,9%). Maale nime andnud neenetsitest vaid kuuendik elab Neenetsi autonoomses ringkonnas. Neenetsi AR on üks väheseid Vene Föderatsiooni subjekte, mille rahvastik suureneb, sealhulgas on tõusmas ka neenetsite arvukus. Ajalooliselt on venelased elanud ringkonna asulastes, (sealhulgas on Narjan-Mar peamiselt venekeelne) ja neenetsid on lauskmaal ringi rännanud, kuid viimasel ajal on ka neenetsid paiksemaks jäänud ja küladesse asunud.

Haldusjaotus

Neenetsi autonoomse ringkonna kõrgeim seadusandlik esindusorgan on Neenetsi autonoomse ringkonna saadikutekogu. Täidesaatev võimu teostab Neenetsi autonoomse ringkonna administratsioon, mille eesotsas on ringkonna kuberner. Kohtuvõimu teostatakse ringkonnas vastavalt Vene Föderatsiooni seadustele. Põhiseaduses on määratud kaitsta neenetsite arengut ning otsuseid neenetsite rahva eest saab kohalik võim teha vaid koos neenetsite assotsiatsiooniga Jasavei.

Halduslikult jaguneb ringkond Narjan-Mari linnaks ja Zapoljarnõi rajooniks. Ringkonna ainuke linn ja regiooni keskus on Narjan-Mar, suuremad asulad on veel ‎Iskatelei, Nelmin Noss ja Amderma.

Loodus

Kogu ringkond asub peaaegu täielikult lähisarktilises kliimavöötmes (põhjapoolseim osa asub arktilises vöötmes) ning talv kestab Neenetsimaal keskmiselt 220–240 päeva. Keskmine jaanuari temperatuur lõunaosas –3 °C ja põhjaosas –22 °C, juuli temperatuur on lõunaosas 16 °C ja põhjaosas 6 °C. Ringkonna külmarekord on –48 °C, kuumarekord + 34 °C. Keskmine sademete hulk aastas varieerub 400–700 mm sõltuvalt asukohast. Vähemalt 30% sademetest langeb lumena ning suurt osa maast katab igikelts.

Suurem osa territooriumi pinnamoest on tasane, peaaegu 90% tasapinnalisest maapinnast on vähem kui 100 meetrit merepinnast. Madala maapinna tõttu asub ringkonnas palju väikeseid järvi ja soid (kuni 20% territooriumist). Ringkonnas olevad Timaani ja Pai-Hoi kõrgustikud moodustavad territooriumi mägisemad ja kõrgemad alad, kõrgeim tipp on 467 m. Piirkonna peamine jõgi on Petšora.

Lisaks põhjapõtradele, keda ringkonnas kasvatatakse, elab Neenetsimaal ohustatud loomaliike, sealhulgas jääkarud ja morsk. Põhja-Jäämeres elab üle 100 kalaliigi, laialt levinud on lõhe ja merisiig.

Majandus

Regioon on rikas fossiilkütuste poolest, kokku on avastatud 91 nafta- ja gaasivälja. Vene võimud ennustavad, et ringkonna varud on suuremad kui kogu Lääne-Euroopa fossiilkütuste varud kokku. Seetõttu on peaaegu kogu ringkonna majanduslik tegevus keskendunud naftatoodangule. Kokku tegutseb naftatööstuses Neenetsimaal 27 ettevõtet, millest 5 annavad toodangust lõviosa.

Hoolimata loodusressursside arvukusest pole siiani auto- ja raudteid Neenetsimaale ehitatud. Ühendus ringkonna pealinna Narjan-Mariga käib eranditult õhu kaudu. Putin kuulutas 2022. aasta alguses välja plaani rajada raudtee Neenetsi autonoomsesse piirkonda Indiga jõe äärde, kuhu Venemaa loodab sadama rajada.

Kohalike neenetsite seas on levinud põhjapõdrakasvatus, ringkonna põhjapõtrade arvukus on riigis teisel kohal. Ringkonnas on säilinud 7 kalurikolhoosi, mis aastas kokku püüab umbes 200 tonni kala.